FRETILIN.Media

2010-2020: DECADE OF PEACE, STABILITY & DEVELOPMENT/DEKADA PAZ, ESTABILIDADE NO DEZENVOLVIMENTU

Media service of the FRETILIN party.
Servisu media partidu FRETILIN nian.

Contacts/contactus:

Deputadu Jose Teixeira
Tel. Mobile: +670 728 7080
Email: fretilin.media@gmail.com

Monday, October 29, 2012

FRETILIN Husu Investigasaun Klean Kona ba Mina Estadu






Bancada Parlamentar FRETILIN

Deklarasaun Politika


29 Outubru 2012

Sr Presidenti Parlmanetu Nasional,
Illustres deputadus,
Maluk media nasional neebe halo cobertura,
Povo Maubere tomak.

Ohin bancada FRETILIN hakarak foti Assuntu ho pergunta tuir mai: Tamba sa mak governu selu/gasta osan $ 109,342,000  (cento e nove milhões trezentos quarenta e dois mill dollares Americano) hosi Janeiru 2011 too Junhu 2012 se Estatistica Governu nian rasik dehan importasaun ba rai tomak nia consumu mak $ 70,870,000 ( setenta milhões oito centos e setenta mil  dollares Amerikanu) deit?

Hanesan karik mos maluk seluk, bancada FRETILIN hetan copia surat ne’ebe ONG lao Hamutuk hakerek ba Sr. Adérito de Jesus Soares, Komisáriu Komisaun Anti Korrupsaun no Sr. Sebastião Dias Ximenes, Provedor Direitus Umanus no Justisa Kona ba assuntu: resultadu ne’ebe sira hetan husi sira nia peskiza kona ba gastu ka osan ne’ebe estadu selu ba kombustivel ne’ebe boot liu kompara ho montante importasaun combustivel ne’ebe Alfandega regista iha sira nia dadus ba Diresaun Nasional Estatistica governu RDTL nian.

Nudar ONG Lao Hamutuk organizasaun independente ne’ebe labele sadere ba tendensia politika ida, maibe La’o Hamutuk nudár institutu Timor-Leste ida ne’ebé durante liu tinan sanulu ona, halo monitorizasaun no analiza ba prosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste. Papél sira nian mak atu ajuda estadu Timor-Leste hodi bele foti
desizaun ida ne’ebé benefisia duni povu Timor-Leste tomak, inklui atu haforsa estadu ida ne’ebé direitu no demokrátiku.

Maibe nudar opozisaun iha parlamentu ida nee, ne’ebe agora partidu ida deit, bancada FRETILIN tenke foti kestaun ida nee, laos deit husi perspectiva hanesan ONG maibe nudar opozisaun ne’ebe tenke buka
responsabiliza governu kona ba osan estadu nian, osan povo kiak nee nian.

Ami  hahu  sita Lao Hamutuk nia hakerek rasik iha sira nia surat ho data 12-10-2012. Sira hakerek nunee :


Iha 12 Outubru 2012 liu ba, Ministériu Finansas nia Diresaun Nasionál Estatístika lansa Relatóriu Estatístika Komérsiu External ou External Trade Statistics ba 2011. Relatóriu ne’ebé fó sai valor sasán hira mak importa hosi rai li’ur mai rai laran, inklui osan hirak mak ita hetan husi esportasaun nian.

Relatóriu ida ne’e foka sai katak durante tinan 2011, Timor-Leste importa kombustivel gazoel no gazolina, kombustivel ba aviasaun no mós kombustivel minerais seluk hanesan LPG, no kerosene ou mina-rai ho
montante $ 47.7 milhões de dollars Americanu.


Spesifikamente, ita nia importasaun ba gazoel no gazolina de’it iha $ 38.6 milhões de dollars Americanu, ba uzu estadu, komersiál no públiku.

Ami kompara relatóriu ne’e ho Relatóriu Ezekusaun Orsamentál ba 2011 ne’ebé Ministériu Finansas mós publika sai ami hare katak Relatóriu Ezekusaun Orsamentál 2011 mensiona katak durante tinan 2011 Estadu Timor-Leste gasta $ 67.7 milhões de dollars Americanu ba kombustivel ba veíkulu no jeradór.


La’o Hamutuk  aprende katak relatóriu rua ba importasaun kombustivel durante 2011 hamosu hela pergunta katak iha buat ruma ne’ebé la’o laloos kona-ba finansa estadu nian, ita nia estadu selu barak liu ba saida mak estadu hetan. Iha Timor-Leste ita laiha produsaun kombustivel, nune’e kombustivel ne’ebé ita uza sempre mai hosi importasaun hosi rai li’ur. Tanba ne’e, iha ami nia analiza, ami sujere esplikasaun posivel katak:

1.      Importadór kombustivel sira fó presu ba Estadu ho folin ne’ebé as
         liu ba kombustivel ne’ebé sira importa, atu halo lukru ne’ebé boot.
2.      Montante kombustivel ne’ebé tama mai iha Timor-Leste la hakat mai
         liu husi Alfándega.
3.      Estadu hetan kombustivel menus kompara ho montante ne’ebé sira selu ba.
4.      Númeru iha relatóriu ida ka relatóriu rua ne’e laloos.


Maibé ami hanoin katak susar ba ami atu hatudu asumsaun ida ne’ebé serteza ba diferensa hirak ne’e.

Nune’e, maske tuir karta ne’e ami la halo akuzasaun ida kontra instituisaun ka ema ida. Maibé ami hanoin katak informasaun ida ne’e importante teb-tebes atu fó ba Komisaun Anti Korrupsaun no Provedor Direitus Umanus no Justisa atu nune’e ita-boot sira bele halo investigasaun ida ne’ebé kle’an hodi hetan iha duni ka lae pratika korrupsaun no mal-administrasaun akontese ba prosesu ne’e.



Nee husi Lao Hamutuk nia surat rasik ba KAK no Provedor, ne’ebe mos Haruka ba Prokuradora Geral Republika, Ministra Finansas no publiku, no bancada FRETILIN mos hetan copia liu husi via publiku.

Iha sira nia surat Lao Hamutuk inklui mos tabela tuir ne’ebe sira hatudu komparasaun númeru kona-ba importasaun kombustivel durante 2011 husi relatóriu ezekusaun no relatóriu Estatístika Komérsiu External, no mós despeza estadu durante Trimester Segundu 2012 nian, neebe hatudu momos katak iha buat ruma neebe la los.

Ita hotu bele husu ho informasaun ida nee, tamba sa mak tuir Alfandega mina ho folin $70,870,000 (setenta milhões oito sentos e setenta mil dollares Amerikanu) mak importa ka hatama mai rai Timor-Leste ba consume nasional tomak husi fulan Janeiru tinan 2011 too fulan Junhu tinan ida nee, maibe estadu selu hamutuk $ 109,342,000 (Cento e nove milõens trezentos e quarenta e dois mil dollares Amerikanu) ba gerador
eletrisidade, careta estadu. Ba uso estadu nian deit.

Bele iha mos possibilidade seluk ne’ebe Lao Hamutuk la temi iha sira nia surat ne’ebe bele mos constitui crime ida. Katak importador ka autoridades la deklara montante lolos ne’ebe sira hatama atu hamenus imposto ne’ebe tenke selu ba importasaun karik.

Ita bele halo espekulasaun oioin, maibe buat ne’ebe klaru mak ida nee: kestaun mina sai fali negosiu bot ne’ebe lao la los dala barak ona, hanesan ita rona kona ba coupon, kona ba mina la too, kona ba buat seluk tan, maibe aumenta ba bebeik.

Bancada FRETILIN lakoi politiza kestaun ida nee. Maibe bancada FRETILIN senti katak tenke foti assuntu ida nee hodi halo investigasaun ne’ebe Lao Hamutuk haruka tiha ona ba autoridades competentes bele lao ho transparensia no klean hodi bele too kestaun nee nia abut.

Tamba nee mak bancada FRETILIN husu ba povo tomak, liliu funsionariu publiku, empresarius no maluk seluk ne’ebe iha informasaun atu bele fornese informasaun ba autoridades hanesan KAK hodi sira bele investiga ho informasaun completu. Labele no lalika tauk. Ita presiza esklarese duvida ida nee, tamba nee povo nia osan mak iha jogo. KAK no Provedor no sira seluk presiza ita nia kooperasaun maximu husi ita ne’ebe iha informasaun hodi sira bele halau investigasaun klean no efectivu.

Se maluk ruma hanoin katak labele fo informasaun ba autoridades entaun iha mos parlamentu ida nee no komissaun C ne’ebe bele simu imi nia informasaun hodi bele tulun ita resolve kestaun ida nee. Lolos entrega ba sira, tamba sira mak iha knar tomak, maibe bele mos entrega mai Komissaun C se sente labele tamba razaun ruma. Tamba tuir informasaun ne’ebe bancada FRETILIN hetan ne’ebe laos segredu, ema balun ne’ebe
fa’an mina ba estadu ho folin US $1.20 (um dollar vinte centimus) ba leten, hetan mina nee iha Kupaung-Indonesia ho folin $ 0.45 (quarenta centimus) por litru. Nee justu ka?

Maluk sira, nee ita hotu nia interese, laos deit partidariu. Ami fo obrigadu ba ONG Lao Hamutuk halo servisu independente ne’ebe la iha tendensia politika hanesan peskiza ida nee, ne’ebe bele tulun mos povo nia representante fiskaliza osan povo nian ne’ebe gasta, tamba deputadus no bancada no Komissoens la iha battalhaun assessors hanesan governu iha. Ami presiza povo tomak nia tulun ho informasaun, tamba hamutuk mak ita bele halo buat diak hotu ba ita nia nasaun no povo.

Obrigadu Sr Presidenti no maluk deputadu no povo Maubere tomak.

Hato'o husi Deputada Maria Angelica Rangel