FRETILIN.Media

2010-2020: DECADE OF PEACE, STABILITY & DEVELOPMENT/DEKADA PAZ, ESTABILIDADE NO DEZENVOLVIMENTU

Media service of the FRETILIN party.
Servisu media partidu FRETILIN nian.

Contacts/contactus:

Deputadu Jose Teixeira
Tel. Mobile: +670 728 7080
Email: fretilin.media@gmail.com

Tuesday, March 15, 2011

Dr. Alkatiri: "Sira rasik sei iha konsiensia mos entaun lalika subar an iha imunidade"





FRETILIN

GABINETE SECRETARIO GERAL

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Dili, 15 Marsu 2011

Secretario Geral partidu FRETILIN nian, Dr. Mari Alkatiri, ohin deklara ba imprensa katak nia lamenta tebes deklarasaun husi Sr. Primeiru Ministru de facto Xanana Gusmao katak “justisa iha Timor-Leste hanesan tempo colonialismu no ditadura” no buka justifika Sr Vice PM de facto Jose Luis Guterres de facto neebe akuzadu definitivamente ho krime hariku a’an nia lalaok tamba, “Ita hotu komprende iha konstrusaun estadu nee, ita mak tenke buka hare took, ida neebe mak la'o diak ho ida neebe la'o ladun diak.”

“Criticas hirak nee husi xefe governu ida aat tebes ba ita nia estadu de direitu demokratiku, no ba justisa iha ita n ia rain. Ba hau nee hanesan nia buka atu preventivamente defende nia aan no nia membru governu balun neebe hasoru prosesu justisa dadaun,” critica Dr. Alkatiri.

Dr. Alkatiri dehan katak politikus hotu iha responsabilidade maxima atu coopera ho justisa, laos atu lao contra justisa. Tuir Dr. Alkatiri ida nee hatudu claro katak Sr. Xanana hahu ona nia kampanha politika atu hatu’un imagen Ministeriu Publiku nian, liliu ataka Procuradora Geral Republika.

“Nee ita hare costume Sr. Xanana nian ona, disrespeita tribunal, disrespeita instituisaun estadu nian neebe indepdendente no orgaun soberania seluk neebe presiza hetan respeito husi xefe governu.

“Uluk iha 2007 bainhira Tribunal condena eis Ministru Rogerio Lobato ba prisaun, Sr Xanana deklara ‘Tribunal iha Timor-Leste hahu funsiona diak ona’. Maibe agora nia buka hatuun imagen, politiza prosesu justisa tamba nia hakarak buka subar nia aan no defende nia colegas neebe tenke hatan ba justisa tamba sira nia governasaun. Nee presedente aat tebes ba Estadu de Direitu Demokratiku, ba Justisa, iha ita nia rain. Hahalok hanesan nee mak sei bele halo povo lakon confiansa ba justisa no estadu, tamba kiik deit mak hasoru justisa, bo’ot sira subar an husi justisa,” Alkatiri deklara ho makas.

Dr. Alkatiri hatutan katak nia la fiar Parlamentu sei vota atu hasain imunidade membru governu ida atu ba hatan ba justisa. “Impunidade mak sei domina iha ita nia rain ba bot sira neebe halo sala ruma no lolos ba hatan iha tribunal. Ba hau, akuzadu sira tenki mos ih brani atu hasoru justisa. Sira rasik sei iha konsiensia mos entaun lalika subar an iha imunidade. Rezigna an atu hasoru justisa hanesa uluk hau rasik halo", nia taka.

BA INFORMASAUN TAN DERE BA NILVA GUIMARAES IHA +670 746 6322

Monday, March 14, 2011

Deklarasaun Politika: Politikus Sira Labele Interfere ho Prosesu Justisa Hanesan Halo Dadaun




REPUBLICA DEMOCRATICA DE TIMOR LESTE
PARLAMENTO NACIONAL
BANCADA PARLAMENTAR DE FRETILIN

Deklarasaun Politika


Sr Presidente Parlamentu Nasional,
Ilustres Deputadus,
Povo Timor-Leste tomak,

Povu Timor-Leste agora dadaun akompanha hela Parlamentu Nasional ho Governu de facto Sr Xanana Gusmao nian, nebe’e hatudu iha tentativa atu hametin cultura impunidade ba justisa hodi ataka maka’as atu halo fraku sistema justisa.

Iha mundu ohin loron povu sira hotu rekonese katak se la iha estadu de direitu demokratiku, entaun estadu nebe’e deit la iha futuru. Ita hare’e iha Medio Oriente too Burma, povu sira buka hari’i estadu direitu demokratiku, atu sira bele fiar ba justisa no sira nia institusoens justisa.

Maibe’e atu hametin Estadu de Direitu Demokratiku, tenki hametin sistema justisa nia independensia hosi intervensaun orgaun soberania seluk. Maibe’e iha semana hirak liu ba, ita hare’e iha tentativa hosi atuasaun sira nebe’e buka atu halo fraku sistema justisa, liuliu halo atakes nebe’e la iha justifikasaun, motivadu deit hosi interese politiku partidariu ka grupu ida nian deit, no la iha fundamentu juridiku nem konstitusional.

Foin dadaun iha Sesaun Conselho Seguransa Nasoens Unidas nian iha Nova Yorke, bainhira halao diskusaun atu renova mandatu ONU nian iha Timor-Leste, representante governu Estadus Unidus Amerika nian iha ONU foo hanoin hodi hatudu preokupasaun konaba kestaun justisa no impunidade iha Timor Leste hodi apela ba governu atu buka justisa tuir ema barak nia preokupasaun konaba impunidade, hodi buka harii publiku nia fiar ba sector justisa tanba dalan importante atu iha estabilidade ba futuru.

Tuir mai liafuan representante Estadus Unidus Amerika nian iha Conselho Seguransa Nasoens Unidas:

"Ami preokupa katak governu Timor-Leste sertifika ona elementus polisia nain 1999 (rihun ida atus sia sianolu sia) nebee sei hasoru hela prosesu penal atu hataan ba procesu disiplinar hasoru sira. Hosi grupu ida nee, ema nain 52 maka hasoru prosesu disiplinar no akuzasaun kriminal. Ami husu makaas governu Timor-Leste atu buka tuir justisa. Governu tenke buka haree, tuir ema barak nia preokupasaun kona ba impunidade no buka hari’i publiku nia fiar ba sector justisa, tamba dalan ne’e importante atu hetan estabilidade iha futuru."

Sr Presidente, maluk Deputadu, Povu Timor-Leste,

Ita nudar povu, nudar nasaun no estadu tenke rona ho didiak, avizu sira nebe’e ita nia rai amigu sira foo mai ita, kona ba kestaun ida nee, tanba ita nia povu barak mos oin loron preokupa iha ita nia rain konaba kestaun justisa.

Realidade maka ne’e, povu baibain labele subar a’an ka halai se’es hosi prosesu justisa, tamba polisia ba kaer kedas no lori ba Tribunal.

Maibe’e ba ukun nain sira, hetan imunidade hodi bele evita justisa se sira hakarak. Tuir lolo’os, imunidade nee laos atu tulun ita hodi subar hosi justisa, maibe’e hanesan ita haree, liuliu kona ba akuzasaun sira nebe’e membru Governu de facto sira hetan agora ne’e, hatudu duni katak ita buka subar hosi justisa.

Bancada FRETILIN lakoi partisipa iha prosesu nebe’e buka atu taka dalan ba ukun nain sira atu hataan iha Tribunal, ami hanoin se se deit, tenki ba hata’an justisa iha Tribunal. FRETILIN nudar partidu hatudu ona ezemplu ida nee iha 2006 no 2007. La iha debate ida kona ba imunidade, FRETILIN nia ema sira ba Tribunal hodi hataan deit, la subar fali iha imunidade nia kotuk.

Ami rona deklarasaun barak dehan katak, ne’e la lo’os, la iha ema ida atu subar, ets. Maibee ne’e retorika politika deit karik, tamba Bancada FRETILIN hare’e katak hatudu iha sinal kampanha nebe’e hahu semana hirak liu ba atu desacredita Ministeriu Publiku no Justisa iha Timor Leste, ho objektivu ida deit: imunidade ukun nain se deit nian, sei la hasai atu sira bele ba hata’an iha Tribunal, tanba iha esforsu hotu desde akuzasaun definitiva sai husi Tribunal bolu membru governu balun atu hataan iha Tribunal, hatudu atu taka dalan ba Tribunal halo julgamentu ba sira.

“A pratica eh o criterio da verdade” liafuan murak nebe’e dala barak ita rona iha fatin ida ne’e, pratica maka ita hare’e agora dadaun akontese, kondena Ministeriu Publiku nia servisu, duvida justisa nia servisu, atu taka dalan ba lialo’os bele mosu tanba lialo’os deit maka sei la loke dalan ba IMPUNIDADE.

Sr Presidente Parlamentu Nasional,

Bancada FRETILIN rejeita totalmente pareser hosi relatoriu nebe’e Comisaun I rekomenda atu la suspende membru governu nebe’e konstitui ona arguidu. Ne’e hatudu falta solidariedade institusional entre orgaun soberania iha Nasaun ida ne’e no iha tentativa klaru atu blokeia justisa ba ukun nain sira. Hatudu la iha vontade politika atu luta hasoru korupsaun hodi halo resistensia kontra justisa.

Bancada FRETILIN lamenta no husu ita Deputadu sira atu para ona halo interferencia ba orgaun soberania seluk nia knar, tanba se ita iha Parlamentu hakarak justisa, ita labele blokeia justisa, ita tenki hatudu solidariedade institusional hodi koopera ho justisa.

Ami hanoin tanba Ministeriu Publiku la hataan ba Parlamentu Nasional, ita lalika halo interferensia ba orgaun soberania ida ne’e nia knar no ita labele tenta politiza justisa hanesan ita agora hakarak politiza dadaun. Ida ne’e hatudu deit vontade hodi provoka krize entre instituisoens estadu no orgaun soberania tanba interese politiku deit, tanba interese pessoal deit. Tauk saida? Tauk Tribunal nia julgamentu?

Ikus mai, Bancada FRETILIN la kompreende tanba sa maka Parlamentu Nasional lakon tempu hodi diskuti kestaun justisa ba ukun nain sira bainhira kestaun Estadu no kestaun povu nian, hein ita atu resolve maske osan Estadu billoens ba billoens Governu ida ne’e gasta ona, maibee povu halerik ho estrada taka kuak loke kuak hosi Dili ba Timor Leste laran tomak; povu la iha asesu ba bee mos; eletrisidade sei piska piska nafatin maske osan fakar barak tebes; aiha’an la iha no iha malnutrisaun maske politika fahe traktor hanesan fahe rebusadu; problema edukasaun ho eskola a’at barak maske iha capital Dili; problema merenda eskolar failla total; sistema saude nebe’e la iha aimoruk, buat barak sei falta hanesan iha radiografia no laboratoriu.

Maske ami hatene ona resposta, katak ne’e tanba ‘mudansa klimatika’, tanba buat hotu oin loron hetan justifikasaun katak ‘mudansa klimatika’!

Ami hanoin diak liu ita disidi tuir deit Sua Excellencia Sr Primeiru Ministru de facto nia carta loron 28 Fevereiru 2011, nebe’e nia informa katak tanba Vice PM tenke ba hata’an iha Tribunal, nia entrega kargu responsabilidade governu ba Ministra Finansas. Maibe’e hanesan ita hotu rona iha fatin ida nee, Deputadu sira defende katak vice PM exerse nafatin funsaun nudar Primeiru Ministru interino. Ne’e hanesan ‘maioria aliansa parlamentar’ hakarak sadik PM de facto hodi fo’o opiniaun kontra nia carta.

Sr Presidente, Povu presiza hetan esklaresimentu, se mak kaer kargu governu bainhira PM ausente tanba povu labele konfusaun ho se maka xefe governu interino.

Sr Presidente,

Bancada FRETILIN hakarak foo hanoin ba ita hotu promesa nebe’e uluk Sua Excelensia Sr Xanana Gusmao halo konaba atu hasahe etika governasaun, bainhira nia halo tomada posse iha loron 8 Agostu 2007 nia dehan:

"É dever deste Governo, que assumiu o compromisso político de não pactuar com esquemas e favoritismos, supervisionar os membros do Governo para que nunca coloquem os seus interesses individuais acima dos interesses colectivos e promover um ambiente de responsabilidade e integridade no Conselho de Ministros, para que seja um modelo exemplar a ser seguido por todos os agentes públicos. A recuperação da confiança no futuro está associada ao prestígio das instituições democráticas, e a sua dignificação aos olhos dos timorenses, exige credibilidade ao sistema político, implicando reformas na sua estruturação e também no respectivo modo de agir."


Desculpa bo’ot ba Sr Xefe Governu de facto, maibe’e teatro politiku nebe’e agora lao dadaun, hatudu katak la iha vontade politika atu halo tuir ita b‘ot nia diskursu nebe’e uluk fo’o sai, durante kampanha nebe’e ema hotu rona, “nauk lima sent deit sai!”

Ikus liu ba Povu Maubere, Bancada FRETILIN hakarak apela ba imi nia konsiensia atu sai testumunha hodi halo julgamentu politiku ba sira nebe’e defende interese grupu, defende interese partidariu, hodi halo resistensia hasoru justisa hodi tau sira nia interese a’as liu interese povu nian nebe’e hakarak hametin estadu direitu demokratiku, lialoos no justisa ba ema hotu hanesan, iha Republica Democratica de Timor Leste.

Obrigado.

Dili, 14 de Marco de 2011
Bancada Parlamentar de FRETILIN

Deputado Francisco Branco

Monday, March 7, 2011

POVO SEI RESPONSABILIZA AMP BA ORSAMENTU TINTINAN NEEBE FAKAR ESTRAGA DEIT




           REPUBLICA DEMOCRATICA DE TIMOR LESTE
                            PARLAMENTO NACIONAL
                BANCADA PARLAMENTAR DE FRETILIN
-----------------------------------------------------------------------------------------------

                                Deklarasaun Politika 


POVO SEI RESPONSABILIZA BA ORSAMENTU TINTINAN NEEBE FAKAR ESTRAGA DEIT

Sr Presidente Parlamento Nasional,
IIustres deputadus,
Povu Timor-Leste tomak.

Ita tama ona iha fulan ikus primeiru semestre Sesaun Legislativa ba dala ha’at, no too ona tempu atu halo avaliasaun ba lalaok governu “de facto” nian.

Hanesan ita hotu hatene, Deputadu maka eleitu husi Povu Timor-Leste liu husi partidu politiku sira, maske governu loloos mai husi partidu mais votado ka ho assentu barak liu iha Parlamentu Nasional, Governu responsabiliza ba Parlamentu Nasional.  Parlamentu Nasional maka fiskaliza governu nia hahalok no lalaok no Parlamentu Nasional mos maka tintinan aprova orsamentu jeral estadu no fiskaliza nia ezekusaun.

Iha tinan tolu ho balun liu ba, Povu Timor-Leste tomak sai sasin rasik ba  esbanjamentu ka gasta arbiru deit osan Povu nian no la haree nia resultadu signifikativu iha sira nia moris lorloron.

Maske governu hateten dala barak katak iha kresimentu ekonomiku neebe Xina deit maka boot liu iha mundu, maibee ema barak maka halerik nafatin hodi husu nia direitu ba simu benefisiu ruma iha nia moris lorloron husi “kresimentu ekonomiku” ida nee, iha nebee sira husu?  Realidade maka nee, Povu barak maka la haree benefisiu boot husi osan boot tebes, nebee governu hetan husi aprovasaun Parlamentu ida nee tintinan.
Importante iha avaliasaun ida nee ita halo komparasaun itoan ba orsamentu nebee governu uluk no governu ida nee hetan iha tinan hirak liu ba too oras nee.

Iha tempu governasaun FRETILIN nian husi 2002 too 2006, bainhira krize mosu, hanesan tuir mai nee:

·      2002-2003                        US$  67.7 milloens
·      2003-2004                        US$  74    milloens       
·      2004-2005                        US$  83    milloens              
              ·      2005-2006                        US$ 142   milloens                   
Total orsamentu jeral estadu ba tinan hirak nee maka US$366.7 milloens dollars deit.
Ikus mai, depois krize 2006 mosu Dr Jose Ramos Horta nudar PM, ho OJE sahe too US$315 milloens, maske ho problemas hotu nebee mosu hosi krize ho ema barak iha kampu refugiadu, ho problema foos, maibee problema barak maka konsegue resolve no halao mos eventu politiku boot ida hanesan Eleisaun Presidensial no Eleisaun Legislativa ho OJE US$315 milloens deit.

Iha tempu 2002-2006 nebaa buat barak maka halo, hanesan eskolas 327 hetan rehabilitasaun, eskolas 150 foun harii.  Numeru persentagem povu neebe iha asesu ba bee mos iha tinan 2001, 13% deit maibee too tinan 2006 deit 40% povu iha areas rurais bele iha ona asesu ba bee mos, no iha sidade Dili besik 50% populasaun bele iha asesu.  Eletrisidade 24 horas iha Dili la mate piska piska.  Iha kapital distritu hotu pelu menus ahi lakan kalan.  Tintinan produsaun agrikultura aumenta. 

Konsegue resolve akordus no prepara leis neebe harii Fundu Mina Rai hodi hahu hatama osan ba Estadu husi Bayu-Undan, assina kontratu produsaun foun kona ba kampu explorasaun foun, halo regime juridiku nebee ohin loron halo Timor-Leste bele sai klasifikadu ba EITI, prepara leis neebe tuir mai harii Agensia Nasional Petroliu, no Kompania Nasional Petrolifera nebee sei harii iha futuru la kleur.

Sr Presidente, Povu Timor-Leste,

Ho osan nebee quarter deit husi orsamentu nebee aloka ba governu iha tinan ida nee, governu uluk konsegue halo buat barak. Entaun sasukat nebee sei mosu ba governu “de facto” ida nee maka nee: ho OJE tinan 2011 boot dala haat liu ida neebe governu FRETILIN uluk ukun husi 2002 too 2006, nee benifisiu saida maka sei lori ba PovuTimor Leste?
Maibee, mai ita haree OJE hosi Orsamentu Transitoriu too ohin loron:

·   2007 transitoriu (fulan 6 deit) US$ 170 milloens                                             
·  2008                                          US$ 788 milloens                                            
·  2009                                          US$ 680.87 mill.                                             
·  2010                                          US$ 837.9 milloens                                          
Nee signifika iha tinan tolu nia laran deit OJE hamutuk liu total US$2,4 billoens, dua koma empat myliar dolar Amerika.
Ida nee signifika: iha tinan haat nia laran FRETILIN uluk ukun iha deit 14 centavos husi dolar ida neebe governu de facto agora dadaun iha OJE 2011. Ho OGE 2011 ho montante US$1,3 billoens, governu ida nee la iha tan dalan atu sees aan, hodi sees husi sira nia responsabilidade kona ba bee mos, eletrisidade, aihaan, eskolas, saude, estradas.  La iha tan razaun atu bele duun fali ba “mudansa klimatika” ka buat imaginasaun seluk tan hodi sees husi sira nia falhansu iha governasaun.
Ho orsamentu boot tebes iha tinan hirak nee loloos situasaun estrada, eletrisidade, seguransa ba aihaan ba povu, edukasaun, saude, no buat seluk nebee importante barak bele resolve tiha ona. Ami la dehan atu resolve total iha tempu ida deit.

Governu “de facto” infelismente gosta halo diskursu barak ba kresimentu ekonomiku, maibee ita hotu hatene katak resultadu maka sasan folin hotu sai makaas.  Agora na’an nia folin too US$6 kilo ida, hanesan mos ayam potong nia folin aumenta. Aidila tasak mos folin sahe too US$3. Mina folin karun liu, biar folin iha merkadu internasional tun sae, ita nia mina folin sahe ba bebeik, nunka tuun.
Maske governu uluk promete atu hatuun folin hotu tamba dehan taxa importasaun maka halo sasaan folin aas.  Maibee maske impostus ohin loron hatuun hotu ho “reforma” tributaria, maibee supermie agora sai too 25 sent.  Nee maka realidade governasaun ida nee nian.

Tanba politika dependensia ba foos halo povu iha fatin hotuhotu halerik katak situasaun folin foos aas halo sira nia moris susar liu, no iha fatin balun foos la iha.  Maibee Ministru MTCI deklara iha entrevista ho jornal Portugues Lusa, hateten:
“Hosi kedas tomada posse Kuartu Governu Konstituisonal nian, la iha instabilidade aihaan, tanba ami sempre konsegue antesipa medidas basikas.” Maibee jornal Tempo Semanal hateten iha sira nia publikasaun horseik: “Povu Halerik Presu Karun, MTCI Hamaus ho Karnaval.”
Povu barak kestiona hanesan mos Povu iha Remexio kestiona bainhira Deputadus FRETILIN ba too iha Fatorasa iha Sabado loron 5 Marsu liu ba hodi rona xefe aldeia ida relata katak iha populasaun balun haan dala ida deit loron ida.

Ami mos hakarak regista iha nee niafuan Presidente Republika nian rasik nebee hatudu preokupasaun, iha abertura Sesaun Legislativa bad ala haat katak nia “la konvensidu osan hotu nebee governu gasta tintinan, iha benefisiu ba Povu. Hanesan osan nebee governu gasta ba infrastruturas hanesan folin reabilitasaun edifisius governu nian, folin equipamentus no osan bens no servisus nian. Dala barak, obras no sasan nebee sosa ho folin aas tebes, afinal nia impaktu ba ekonomia la hanesan ida nebee tuir loloos tenke iha resultadu, tamba osan boot nebee estadu gasta.”

Nia hateten tan katak “Capital investimentu nebee gasta la loos, osan povu nian nebee gasta la loos, nee osan nebee estraga deit, no la iha resultadu katak osan nebee bele usa ba projetus seluk, estraga deit.”

Bancada FRETILIN hakarak mos kongratula ho desizaun Presidente Republika nian nebee lori Lei OJE 2011 ba Tribunal, nee hatudu katak nia mos la iha  konfiansa ba governu nia kapasidade atu kaer osan boot hanesan nee, hanesan mos ema barak iha ita nia rain preokupa.  Maske Tribunal desidi oin seluk, Bancada FRETILIN fiar katak atuasaun lori ba Tribunal nee justifika no indika ema barak nia preokupasaun.

Povu mos tenke husu tamba sa maka tintinan iha problema barak ho gestaun osan, maibee OJE aumenta ba beibeik?  Tamba sa mak fiskalizasaun Parlamentu hatudu resultadu barak aat, KKN mos buras, maibee Parlamentu Nasional nafatin vota hasahe orsamentu?  Maske benefisiu ba povu barak liu maka la iha. Tamba sa mak hasahe OJE ba bebeik? 

Sr Presidente,

Tamba sa maka uluk iha tinan 2004-2006 Timor-Leste nia OJE ba sektor saude nia persentagem boot, hanesan 9-12% hosi OJE tomak, maibee iha tinan  kotuk 2010 tuun kedas ba too 5.4%, tuun besik 50%.

Ami nia pergunta no preokupasaun maka tanba sa sektor edukasaun nia orsamentu monu 15% husi tinan 2004-2006 too tinan 2010 iha 10.2% deit?  Nee karik tanba sektor saude no sektor edukasaun laos importante ba Governu ida nee?

Nee maka tuir dadus hatudu husi Relatoriu Gabinete Asuntus Humanitarius Nasoens Unidas nian nebee publika iha revista IRIN loron 25 Fevereiru 2011 hakerek, “Timor Leste iha malnutrisaun kroniku” no mos tuir Relatoriu Saude no Demografika tinan 2010  hakerek,’ 58% labarik nebee iha tinan lima ba kraik iha malnutrisaun kroniku iha Timor Leste.’ Nee hatudu katak aihaan menus iha ita nia rain, liuliu aihaan ho kualidade, liuliu ba inan isin rua no labarik oan sira, ita la konsegue tulun sira ho kualidade moris nebee diak.

Tanba nee, Bancada FRETILIN hanoin orsamentu ba sektor rua nee importante tebes ba nasaun nia moris, hanesan mos sector agrikultura importante, maka saude no edukasaun no mos agrikultura tenki sai prioridade iha alokasaun orsamentu jeral estadu tintinan, tamba se ita nia populasaun maioria la hetan edukasaun neebe diak, se ita nia populasaun barak liu la hetan saude diak, se ita nia populasaun barak tebes la hetan aihaan ho kualidade, entaun ita nia povu maioria sei kiak ba nafatin, maske osan dolar billioens ba billioens gasta tintinan.

Tanba nee, ba responsaveis esbanjamentu orsamentu jeral estadu  Timor Leste nian ida nee, Povu tenki husu sira nia responsabilidade.


Dili 7 Marsu 2011

Bancada Parlamentar FRETILIN

Saturday, March 5, 2011

Media Release: "FRETILIN Secretary General Denies Kompas Reports he Will Candidate for President"



FRETILIN.Media
Media Release
Dili, 4 March 2011

"FRETILIN Secretary General Denies Reports he Will Candidate for President"
On 2 March 2012 Kompas.com wrongfully reported: “Alkatiri has also expressed his desire to be a candidate for President of Timor Leste in 2012.”
“This is totally incorrect.  I have never said this, to a Kompas or any other journalist, nor have I have said words that in any way imply this.  I am extremely surprised by this report.  I am seeking a retraction and correction from Kompas and all other media outlets that have carried this false report,’ Said Dr Alkatiri from Jakarta today.
Dr. Alkatiri also added that similarly, he has never said nor implied to anyone he has met during his current visit to Indonesia that he desired or intended to run for president.  “The same goes for any conversations had between me and all our Indonesian friends with whom I have met during this visit,” he added.
FOR FURTHER INFORMATION PLEASE CONTACT MR. FILOMENO ALEIXO ON +670 734 0383

Friday, March 4, 2011

Siaran Pers: "Alkatiri menyangkal Kompas laporan ia akan mencalonkan untuk Presiden Timor-Leste"



Dili, 4 Maret 2011

"Alkatiri menyangkal Kompas laporan ia akan mencalonkan untuk Presiden Timor-Leste"

Pada tgl. 2 Maret 2011 Kompas.com dengan keliru melaporkan: “Alkatiri juga menyampaikan keinginannya untuk maju dalam pencalonan Presiden Timor Leste tahun 2012.”

“Ini memang sebuah kekeliruan besar. Saya tidak pernah menyampaikan hal yang demikian kepada Kompas atau wartawan lainnya, dan saya juga tidak pernah melontarkan kata-kata yang bernada demikian. Saya memang sangat terkejut dengan laporan tersebut. Saya sangat mengharapkan agar Kompas dan media lainnya dapat segera meluruskan pemberitaannya itu,”penegasan dari Alkatiri di Jakarta hari ini.

Dr. Alaktiri juga menambahkan bahwa selama kunjungannya kali ini Di Indonesia beliau tidak pernah menyampaikan hal serupa atau mengisyaratkan bahwa ia akan mencalonkan diri sebagai Presiden Timor-Leste pada pemilihan presiden tahun 2012. “Memang inilah yang terjadi selama pertemuan-pertemuan yang saya adakan dengan semua sahabat di Indonesia pada kunjungan kali ini” beliau menambahkan.

UNTUK INFORMASI LEBIH LANJUT, SILAHKAN HUBUNGI BPK. FILOMENO ALEIXO DA CRUZ PADA MOBILE + (670) 743 0383