FRETILIN.Media

2010-2020: DECADE OF PEACE, STABILITY & DEVELOPMENT/DEKADA PAZ, ESTABILIDADE NO DEZENVOLVIMENTU

Media service of the FRETILIN party.
Servisu media partidu FRETILIN nian.

Contacts/contactus:

Deputadu Jose Teixeira
Tel. Mobile: +670 728 7080
Email: fretilin.media@gmail.com

Tuesday, April 27, 2010

TIMOR POST: Teixeira: Muda Lei FP Bele Lori ‘Dezastre’ Mai TL




27 Abril 2010

DILI-Deputadu Jose Teixeira husi bankada Fretilin iha Parlamentu Nasional, hatete katak kuandu governu AMP hakarak muda  lei fundu petrolifeiru ho ‘sabraut’, bele lori kiak mai povu TL.
“Ita bele sai kiak, kiak rabat rai,”dehan Teixeira ba Timor Post horisehik.
Nia fo exenplu rai ida naran Nauru iha Pazifiku de Sul  nebe uluk tau nia fundus iha banku to’o  valor boot. Maibe,  estadu Nauru hasai tiha fundus   ne’e husi banku no ikus mai merkadu iha nasaun ne’e monu tanba asaun barak liu maka tama ba Australia.
Tanba ne’e, dehan nia, kuandu governu muda lei FP ho la kuidadu, bele lori TL nia ekonomia sai at liu tan iha futuru oin mai.
Nia dehan lei ne’e bele hetan revizaun, maibe tenki halo ho kuidadu.
Tanba , dehan Teixeira, kuandu atu hasai porsentazen  nebe agora dadaun hakerek iha fundu petrolifeiru,rendimentu sustentavel ne’e  iha legasaun ho funan nebe mak  manan.
Nia hatutan  uluk governu Fretilin  hakarak rai osan FP ne’e  iha banku Amerika, tanba banku ne’e seguru liu.
“Uluk desijaun ne’e halo tanba investimentu iha asoins estadu nian, iha rekuinesidu nudar invetimentu rating credit nian AA+ Class ,ida seguru katak wainhira ita hatama osan iha neba asoins ne’e garantia total husi governu Estadus Unidus, osan ne’e ita nunka lakon,”dehan Teixeira.
Nia afrima katak, governu hakarak muda lei tanba hakarak, investe FP makas liu iha merkadu. Maibe  tuir lei FP bele investe deit 10% iha stock market, no ha bolsa deasaun iha merakadu iha stock market ne’e, dehan nia.
Maibe Teixeira hatete iha merkadu kreditu     ninia siguransa minimu liu no se  buat ne’e laiha siguransa. Bainhira  iha krize ekonomiku global ruma osan nebe ihastock  market ne’e bele lakon, dehan Teixeira.
Nia fo exenplu ema ida nebe  ivenste $1 bele lakon to’o 60 centavos ,ne’e akontese ona ba rai barak hanesan iha fundus Norwegia sira ne’e.
Nia hatutan katak problema ida mos bainhira hasai fundu petrolifeiru depois hatama mos iha stock market. H hanesan  hasai FP husi banku  Federal America nian ne’e  risku bo’ot ona ba osan tanba fundus  petrolifeiru  ne’e, depois osan nebe FP iha agora  mos seidauk barak, i kampu produsaun mina mos ida deit Bayun Undan no ida seluk kiik liu, dehan nia.
Tanba ne’e ho planu governu nian halo refizaun lei FP para hatama osan ba stock market barak liu. Maibe waihinra krize gobal ruma mosu osan ne’e lakon sei lakon dala ida deit, dehan nia.
“Ne’e mak  hau dehan ita hakarak halo revizaun. Ita atu halo revizaun ba saida?Se halo revizaun para hasai fundus ne’e bo’ot liu hau hanoin revizaun sala ona,” dehan Teixeira.   
Entretantu Xefe bankada KOTA deputadu Manuel Tilman  dehan  atu halo mudifikasaun para halo  diversifikasaun de aplikasaun ba lei FP no hetan rendementu, ne’e diak. Maibe nia husu lalika muda lei FP nebe kria tiha ona.
“Hau nia hanoin ita lalika book lei ne’e , ita hasai fali osan balun husi neba hodi hari fundus seluk ida naran fundus dezenvolvimentu estratejiku,”dehan Tilman.
Nia dehan fundus dezenvolvimentu ne’e bele halibur osan to’o 10 billiun,atu nune’e fasil  liu atu aplika.
Nia hatutan se  lei fundu dezenvolvimentu ne’e kria ona   porcentu 30, tenki investe iha rai laran. Porcentu 30, tenki investe iha fatin nebe besik TL hanesan Darwin , Kupang , Atanbua , Jokjakarta ,para TL bele metin no  TL   mak  bele influensia iha negosiu. Depois porcentu  40 mak bele ba  investe iha merkadu hanesan America  Australia, Tokya, ou iha  Europa nebe hodi nune’e  bele hetan sustentavel hodi  bele implementa  planu PDN .
Iha parte seluk PM Xanana hatete katak governu iha ona hanoin atu muda lei FP, para hasai osan hodi investe mak barak I bele inplementa planu PDN ne’e nebe agora dadaun nia  halo konsulta . Tanba bazeia ba lei FP nebe hasain deit  3% kuaze osan $430  miliaun ne’e sei la sufisiente atu implementa PDN,iha parte ida tuir PM Xanana nia hare osan FP agora dadaun  sae ona ba bilaun $4.7.
Entertantu diretur ONG Luta Hamutuk Mericio Akara hateten katak atu muda lei FP ne’e laos kestaun importante maibe importante maka kapasidade de ezekusaun bain hira hakarak muda lei refere. (manuel da silva/agus dos santos).

No comments:

Post a Comment