FRETILIN.Media

2010-2020: DECADE OF PEACE, STABILITY & DEVELOPMENT/DEKADA PAZ, ESTABILIDADE NO DEZENVOLVIMENTU

Media service of the FRETILIN party.
Servisu media partidu FRETILIN nian.

Contacts/contactus:

Deputadu Jose Teixeira
Tel. Mobile: +670 728 7080
Email: fretilin.media@gmail.com

Thursday, February 18, 2010

KOMUNIKADU BA IMPRENSA: Governu de facto labele hasalak bebeik ema seluk tamba sira rasik nia frakeza



FRETILIN

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Dili, 18 Fevereiru, 2010

Governu de facto labele hasalak bebeik ema seluk tamba sira rasik nia frakeza

Vice Presidenti no deputadu partidu FRETILIN nian, Sr Arsenio Bano akuza Governu de facto Xanana neebe nian oras dadaun hatudu hela sira nia frakeza iha negosiasaun kona ba Kampu mina rai no gas Gretaer Sunrise nian.  “Lolos sira rona itoan hanoin neebe fo sai husi ema nasionalista hotu neebe iha konviksaun makas kona ba assuntu explorasaun mina rai no gas iha Timor-Leste, em vez de kritika deit sira, liliu ho bosok,” Sr Bano dehan.

“Ida mak hanesan eis Primeiru Ministru no Secretariu Geral partidu historiku nian Dr Mari Alkatiri, neebe ema hotu rekonese nudar negosiador prinsipal ba Tratadu Tasi Timor no ‘Aranjus Sunrise’ nian (ho naran CMATS), akordu rua neebe assegura ba Timor-Leste riku soin boot tebes husi mina rai no gas, bo’ot tebes liu ida neebe uluk Australia rekonese no aseita atu Timor-Leste iha direitu,” Bano hatutan.

Iha loron 25 Novembru 2009, jornal Timor Post publika katak Secretario de Estadu de facto ba Rekursus Naturais dehan: “possivel Governu Timor-Leste nian troka Companhia Woodside ho companhia seluk neebe laran luan atu harii kadoras husi kampu gas Greater Sunrise no kampu seluk mai Timor-Leste, se Woodside ulun to’os hakarak harii kadoras ba Australia.”

Jornal Suara Lorosae publika iha 14 Dezembru 2009 katak: “Iha kontaktu alto nivel entre Governu Timor-Leste ho representante kompania hanesan Petronas i Petrokimia husi Malaysia, ne´ebe maka Journal ne´e hetan acesu katak: “Governu mos buka dadaun kompania alternativa hodi troka Woodside hodi explora posibilidade dada kadoras GSR mai Timor-Leste”.

Tuir Sr Bano, “Governu de facto ida nee mak temi bebeik atu troka Woodside ho companhia seluk.  Ema hotu sani no rona, maibe ikus mai sira akuza fali dehan Dr. Alkatiri mak koalia.  Nee la los.  Nem Dr. Alkatiri ka FRETILIN koalia nunee.  Memberus governu de facto AMP nian rasik mak temi bebeik ida nee.”

“Maibe, hanesan Timor oan barak, FRETILIN mos preokupa barak ho falta transparensia no hahalok segredu barak tuir neebe sira halau prosesu aprovasaun planu dezenvolvimentu Greater Sunrise nian, neebe bele iha implikasaun juridiku boot ba estadu Timor-Leste kona ba tratadus neebe ratifika te ona.  Ida nee Parlamentu Nasional tenke preokupa no buka hatene, tamba lalaok balun ami hanoin too agora governu de factu seidauk informa lolos ba Parlamentu Nasional,” Bano realsa.

Sr Veriato Seac husi ONG Lao Hamutuk, biar sira kontra Parlamentu Nasional ratifika Tratadu Tasi Timor no CMATS, iha loron 6 Agostu 2009 hakerek  surat ba Timor Post hodi hatete nunee:

“La’o Hamutuk hanesan organizaun  Naun-Govermental ida bé harii no hala’o servisu  iha Timor-Leste, bei-beik ona hakerek no koalia  katak Kompaña Woodside tenke respeita povu Timor-Leste nia interese no hakarak ba iha Projeitu ne’e, nune’e La’o Hamutuk la defende  Kompaña Woodside (hanesan operador) nia interese  maibé povu Timor-Leste nia interese de’it,” no hatutan katak, “Maske nune’e, ami tau iha leten aas no hahii lei no akordu sira ne’ebé maka Governu rua; Australia no Timor-Leste asina no ratifika ona  hanesan Tratadu Tasi Timor (2002), IUA (2003) no  tratadu CMATS (2006). Triste liu maka estadu asina tiha ona tratadu sira ne’e, nune’e ami nafatin bolu antensaun ba Governu Timor-Leste atu konsidera didiak no hakru’uk ba tratadu sira ne’e, hodi la lakon fiar husi komunidade no Kompaña internasional sira. Karik ita la halo tuir lei no la kaer metin ita-nia lia fuan, entaun sei hamosu exemplu ladi’ak ba nasaun sira seluk.”

FRETILIN mos hatene no kompreende katak governu de facto frustradu ho Woodside, Bano dehan.  “Ami mos frustradu ho sira.  Maibe ita hotu tenke kompreende katak maske ita nudar estadu hakarak no buka dalan oioin atu dada kadoras nee mai Timor-Leste, ita tenke respeita makas no halo tuir estadu de direitu demokratiku no tuir ita nia obriogasaun nudar estadu tuir tratadu no akordu internasional neebe ita ratifka.

“FRETILIN malk uluk hahu prosesu ida atu estuda dada kadoras nee mai Timor-Leste, no neebe uluk kedas ba buka peritus diak liu iha mundu atu mai prepara estudu atu dada kadoras nee mai ita nia rain, no ami kontente hare katak governu de facto halo duni estudus hirak nee, tamba ida nee duni mak ira presiza atu dada kadoras nee mai Timor-Leste no atu bele harii fabrica prosesa gas husi kampu Greater Sunrise.

“Bainhira Dr Alkatiri xefia negosiasaun ba Tratadu tasi Timor iha 2000-2002, Timor-Leste hasoru pozisaun toos tebes husi Australia neebe l;akoi fo liu 50% neebe uluk Indonesia hetan iha Area Dezenvolvimentu Konjunta, maibe nia konsege duni muda sira nia pozisaun too sira konkorda ho Timor-Leste iha direitu ba 90% mina rai no gas iha area nee.

“Iha tinan 2003 too 2005 nia mak orienta negosiasaun neebe hetan resultadu iha CMATS, tuir neebe Timor-Leste iha direitu atu hetan 50% husi osan hotu neebe tama husi explorasaun no produsaun iha Greater Sunrise maske uluk sira lakoi fo liu 18% deit, no nia konsege assegura katak kadoras nee sei bele mai Timor-Leste no laos ba Australia deit,” Bano affirma.

“Membru governu de facto balum deklara katak Dr Alkatiri koalia ka halo kontra interese nasional.  Nee sala no bosok boot, liliu bainhira ita koalia kona ba mina rai no gas,” Bano temi kona ba liafuan neebe membru governu balun koalia iha iha loron hirak liu. 

Tuir Bano, La iha ema ida neebe defende liu direitu Timor-Leste nian ba rekursus iha Tasi Timor du ke Dr Alkatiri, hori uluk kedas bainhira negosiasaun foin hahu iha 2000, no molok, liliu kona ba Timor-Leste nia direitu atu lori kadoras mai husi Greater Sunrise.

Iha 12 Janeiru 2006, bainhira halau conferensia imprensa depois de seremonia assinatura CMATS nian, Dr Alkatiri hatete iha eis Primeiru Ministru John Howard nia oin kedas:

“Tamba liliu nia besik liu Timor-Leste du ke Australia, besik liu.  Ida nee buat ida deit, nunee ami iha laos deit esperansa maibe sei luta nafatin atu lori fabrica gas no kadoras ba Timor-Leste.  Ami fiar katak ida nee viavel duni no ami sei tenta atu lori kadoras no hein katak nia ba neeba duni.”

“Nunee, bainhira sira dehan katak nia la fiar katak teknikamente possivel atu lori kadoras mai Timor-Leste, ka nia la defende interese nasional, entaun sira bosok ona.  Ami kontente itoan ikus mai rona membru governu de facto sira mos hader ona no hahu koalia katak sira respeita duni companhia sira nia direitu tuir kontratu neebe selebra te ona uluk kedas. “Ami hein katak sira sei kontinua nunee no la koalia sensasionalismu deit, no buat neebe tuir lei lalos atu halo agitasaun ba Povo deit kontra companhia sira.  Nee la lori ita nia objectivu atu lori kadoras mai Timor-Leste ba oin.

“No mos ami la simu sira nia taka dalan ba sosiedade sivil, comisoens no opozisaun iha parlamentu bainhira ami buka informasaun kona ba prosesu ida nee, informasaun no dokumentus neebe ami husu liu tinan rua ona.  Se sira hakarak atu hetan consensus nasional hasoru se se deit kona ba kestaun ida nee entaun, sira tenke respeita estadu de direitu demokratiku no pirnsipius transparensia ho sosiedade sivil no opozisaun.”

Se presiza informasaun tan dere ba Deputadu Arsenio Bano: +670 741 9505





No comments:

Post a Comment