FRETILIN.Media

2010-2020: DECADE OF PEACE, STABILITY & DEVELOPMENT/DEKADA PAZ, ESTABILIDADE NO DEZENVOLVIMENTU

Media service of the FRETILIN party.
Servisu media partidu FRETILIN nian.

Contacts/contactus:

Deputadu Jose Teixeira
Tel. Mobile: +670 728 7080
Email: fretilin.media@gmail.com

Wednesday, December 1, 2010

TIMOR-LESTE MONU IHA INDICADORES MILLENIUM CHALLENGE CORPORATION “KONTROLE BA KORRUPSSAUN” MONU BOT TEBES 21% BA 10%





FRETILIN.Media
MEDIA FLASH
TIMOR-LESTE MONU IHA INDICADORES MILLENIUM CHALLENGE CORPORATION; IHA INDICE “KONTROLE BA KORRUPSSAUN” MONU BOT TEBES 21% BA 10%
Tintinan organizasaun governu Estadus Unidus America nian, naran Millenium Challenge Corporation, halo avaliasaun ba rain balun atu sukat se sira bele ka labele simu osan (“grants”) husi programa MCC nian.  Rain sira neebe monu iha nivel criteria nia okos bele simu osan husi finansiamentu “Threshold” atu tulun sira bele hadiak sira nia posisaun.  Timor-Leste tama iha categoria “Threshold” ida nee iha 2007, tamba nia posisaun monu iha tinan 2006, neebe it abele atribui ba krize 2006 nian, maske iha tinan 2004 too 2006 Timor-Leste nia posisaun diak tebes no tama categoria atu simu MCC.  Primeiru Governu Constitusional iha tinan 2005-6 prepara pakote atu simu osan bot husi MCC, maibe krize 2006 halo Timor-Leste lakon nia fatin no oportunidade ba MCC.
Foin dadauk MCC hasai sira nia pontuasaun.  Tuir pontuasaun Timor-Leste monu iha nia pontuasaun ba categoria 11 ho tinan kotuk, no sae pontuasaun iha categoria 4, ho hela iha fatin hanesan iha categoria 2.  Timor-Leste monu husi 21% ba 10% iha indicador importante ida “Controle ba Korrupsaun”, monu posisaun bot tebes husi 2005-2006.

MCC sei halo avaliasaun ba Timor-Leste iha tinan ida ka rua oin mai, no se Timor-Leste la sae makas iha area “Controle ba Korrupsaun”, entaun Timor-Leste sei la kualifika atu simu osan husi MCC.
Ida nee hatudu katak maske iha deklarasoens oioin kona ba luta kontra KKN, maibe tuir realidade Timor-Leste nia posisaun monu no aat liu iha mundu nia matan.
Maske KAK harii tiha ona, ita mos hatene katak instituisoens seluk hanesan Ministeriu Publiku, no Tribunais presiza iha rekursus neebe sira presiza (finanseirus no humanus), no leis balun presiza aprova tan atu fo kbiit ba Ministeriu Publiku bele halau investigasaun atu prepara proceso hatam iha tribunal kontra korruptor sira.
Bancada FRETILIN apresenta ona iha parlamentu nasional Lei Anti Korrupsaun no Lei Branqueamento Capital neebe importante tebes atu fo kbiit ba Ministeriu Publiku no Tribunal sira atu luta kontra KKN. 
(Resumu notisia ida nee halo ho referensia balun ba Lao hamutuk nia website http://laohamutuk.blogspot.com/2010/12/tl-falls-in-mcc-annual-ratings.html)

No comments:

Post a Comment