FRETILIN.Media

2010-2020: DECADE OF PEACE, STABILITY & DEVELOPMENT/DEKADA PAZ, ESTABILIDADE NO DEZENVOLVIMENTU

Media service of the FRETILIN party.
Servisu media partidu FRETILIN nian.

Contacts/contactus:

Deputadu Jose Teixeira
Tel. Mobile: +670 728 7080
Email: fretilin.media@gmail.com

Wednesday, June 2, 2010

Transkrisaun: Interactivo TVTL, Sabadu kalan, dia 22 de Maio de 2010 Ho Dr Mari Alkatiri




TRANSKRISAUN: Interactivo TVTL, Sabadu kalan, dia  22 de Maio de 2010 ho Sekretario Geral Partido FRETILIN, Dr Mari Alkatiri

TVTL-Nasaun foun ida liliu governo ne’ekuandu ukun, ukun ho interfensia barak, interfrensia mai husi tempo resistensia, kultura saida iha tempo resistensia, ba foti fali governo ne’e hanesan inimigu ida, tempo resistensia Governo Indonesia ita konsidera hanesan Governu inimigu, entaun tradisaun mentalidade ne’e seidauk los, entaun tradisaun ne’e seidauk los, entaun se mak ukun ne’e komesa hanoin konsidera hanesan nia sempre kontra povo, iha ideas ida ne’e, entaun iha tendensia para atu halo ativismo politik, biar nune’e hau hateten katak ho krizi 2006 hau hanoin lider sira hotu-hotu halo hona reflesaun bot ba buat ida ne’e, laos hau mesak maibe politika nain sira hotu tempo  ona para halo reflesaun bot, para hare halo nusa mak ita bele serviso iha sosiedade ida ke ita tenki kuinese diak liu para ita bele tau hanesan pratika lor-loron atu labele Choke fali ho valor sosiedade ninian, ne’e mak etiku. 
Perguntas husi TVTL, Expedito:
Se koalia kona ba interfensia, ida hanesan ohin dehan iha ativismo Politiku, ida ne’e mai husi inernal ka external neebe influensia ba governo neebe foin hamrik?

Resposta, Dr Mari Alkatiri:
Timor loke odamatan, loke janela, loke hotu-hotu ba influensia Externa mai husi liur, maibe interna mos, purke ativismo ne’e laos deit idiojoso purke ativismo politik mesmo anivel de lideransa, enves de kontextu estadu ne’e seidauk metin, kuandu kontestu estadu hanesan instituisaun bot ida seidauk metin, tendensia ita halo ativismo politik ne’e bele dehan halo estadu sai fraku.

Perguntas husi TVTL, Expedito:
Hau bele hateten katak, hanesan tamba ativismo politik tamba governu FRETILIN la governa to’o nia mandato hotu?

Resposta, Dr Mari Alkatiri:
Bom, hau la governa hau nia mandatu hotu maibe, ema balun dehan II governo III governu mos FRETILIN nian, klaru hau mos labele dehan laos FRETILIN nian mas la tuir FRETILIN nia hakarak ne’e hau bele dehan kedas, tamba iha governasaun momentu neeba ema balu husi FRETILIN balun lae? Por ejemplu Dr Ramos Horta ne’e ema indepedenti, nia mak hanesan Premeiru Ministru iha II governu, klaru FRETILIN tenki khumesa ona halo tendensia para atu halo no halibur fali opiniaun hotu-hotu para atu lao ba oin, lakoi halo hanesan rai seluk ita bot halo golpe hau halo kontra golpe, ne’e la los, ne’e FRETILIN hatudu etika politika, ne’e mak etika politika los.
Perguntas husi TVTL; Expedito:
Portanto ita hare ba istoria luta ba “Libertasaun Nasional” ita hare katak FRETILIN sempre kaer iha nia Manual Politik katak, FRETILIN mak Povo e Povo mak FRETILIN, FRETILIN defende Unidade Nasional, defende Estabilidade no Paz, hare mos progreso dezenvolvimentu, FRETILIN hare katak oin sa etika politika horas ne’e dadaun lao iha prosesu dezenvolvimentu ne’e, karik la tuir ona buat neebe ke uluk hanean mekanismu ka matadalan ba prosesu hirak ne’e?
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Lae mekanismo metodo ou metodologia la hanesan hona tamba uluk luta Libertasaun Resistensia Nasional, ita hotu hamutuk tamba iha inimigu komum, portantu Unidade Nasional uluk ita hotu hamutuk dei iha organisasaun ho komando ida, Unidade Nasional agora ita hotu-hotu tenki harii Unidade Nasional, maibe ninia komando mak saida? ninia komando mak “Konstituisaun da Republika” agora ninia objetivo mak saida? “Atu servi povo” laos ona atu luta ba Libertasaun Nasional, laos ona objetivo atu hetan Indepedensia, portantu tempo “Ukun An” ninia komando Konstituisaun da Republika, ninia objetivo “Servi Povo” se ita hotu bele hamutuk ida ne’e, katak se nia komando mak konstituisaun da Republika entaun ita labele uja violensia para atun governu, tenki tuir dalan demokratiku, se ninia komando mak Konstituisaun da Republika no leis entaun ita labele uja “Demogozia” para atu bosok fali povo, ne’e mos la etiku ona, ita halo promesas oi-oin so para atu bosok povo, so para atu hetan votus, ne’e mos la etiku ona, ne’e hau hanoin kuando ita to’o ba kraik, ba baje hanesan partidu sira balun agora dehan “Viva FRETILIN Vota ba ami nia Partidu”  ne’e la etiku ona, ne’e bosok povo tamba ita balun dehan ita hotu FRETILIN; lae? uluk ita Luta ba Libertasaun ita hotu bele FRETILIN, agora hanesan Partido ida-idak iha ona partido labele uja atribut FRETILIN nian hodi halo kampanai ne’e la etiku, 2007 rasik partidu sira seluk halo kampania uja fali atribut partido FRETILIN nian, ne’e mos laiha etika Politik ona, hau dehan kedas Partidu ida neebe? “mak Partidu CNRT” ne’e laiha etika politiku ida ne’e, hau hateten buat ne’e. 
Perguntas husi TVTL; Expedito:
Okey, Sr Mari iha kontextu ida ne’e ita sei hare ba etika politika, dala barak etika politika mosu tamba forma lideransa iha organizasaun, iha Partido ida karik mosu etika politika iha Partido laran la dun diak tamba lideransa ida neebe chefia husi partido ne’e bele la dun diak?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Naturalmente bele iha duni, kuandu bele iha duni tamba kontekstasaun ba lideransa ne’e normal iha demokrasia hotu-hotu hakarak sai lider karik? iha demokrasia barak mak hakarak sai lider karik ne’e normal, agora mas demokrasia mos dehan kuandu foti desijaun maioria deside minoria tenki tuir maioria, sei iha fali nia tempo nia bele sai fali maioria, maibe tenki halo luta iha partido nia laran ka iha organizasaun politik nia laran, to’o nia tempo sai maioria nia bele sae fali, ida seluk sai fali minoria nia tenkiser tuir, agora la etiku kuandu ho sai minoria tia, ho sai depois ho dehan fali ho mak tenki komanda, ho la sae mos ho hakarak komanda ne’e la demokratiku ona.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Se ita hare kaju konkretu lideransa FRETILIN, iha FRETILIN nia laran portanto FRETILIN nia lideransa Dr Mari ho Sr Lu-olo, portantu depois mosu FRETILIN mudansa, problema ne’e mosu tamba konsekuensia husi FRETILIN nia lideransa nebe la unidu, ida ne’e bele dehan hanesan dezakredita FRETILIN nebe partido istorika iha nasaun ida ne’e? 
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Ne’e la los, se ita foti nee hanesan regra ou hanesan mini nesesariu regra entaun signifika laiha partidu ida ke bele moris ho demokrasia, minoria hanoin katak nia mak los maioria sempre sala ne’e la los, tenki iha kriterius, tenki iha regras, regras demokrasia minim mak ne’e vontade da maioria, minoria iha dereitu maibe iha partidu nia laran fo hanoin nafatin ba maioria dehan katak saida mak sira hanoin ne’e diak liu ba Partido povo no nasaun, ne’e dereitu minoria nian, laos sai tia depois tau an hanesan FRETILIN MUDANSA e kontinua uja Atributus Partidu ninian para fo apoiu fali ba Partidu seluk, ne’e la etiku, hau dehan tan kuandu tuir lei elitoral ne’e krimi.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Hau hakarak hakat oituan ba kotuk prosesu transisaun neebe husi resistensia tama multi partidarizmo, karik iha momentu neeba FRETILIN sente, hanesan partidu istoriku senti katak se karik dezenvolvimento lao deit ho Partido FRETILIN iha momentu neeba ita bele iha mudansa boot liu agora ga oin sa?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Bom, hau uluk moris iha Rai ida ke partidu uniku duranti tinan barak ka naruk, iha bantajen e iha mos dezbantazen, bantajen mak ne’e kuandu ho sai husi luta da Libertasaun Nasional to’o Indepedensia, presija puder ida ke forti para hametin Indepedensia ne’e, hametin Nasaun ne’e, ne’e bantazen, dizvantazen mak ida seluk fali sidadaun la dun iha liberdade, ne’e dezvantazen ida ke bot, agora ita hare rai sira be Eropa sira nebe agora puder Politika forte, iha demokrasia, konsilida ita hare sira hahu halo nusa? Hahu ho puder sentralizadu ida ke forte, balun hanesan “Grão Bertanio” UNAITET KUINO, agora Rainan ida tamba sira balun eliminadu hotu, ita lakohi ida ne’e ita hakarak hahu ita nia luta libertasaun rasik, hahu iha 1987 khumesa loke àn ba ema balun atu tama ba resistensia, ne’e ita nia esperensia antes hatu to’o restaurasaun Indepedensia, esperensia mak ne’e khumesa loke ou fo fatin para Timor oan hotu-hotu hamutuk hodi halo rezistensia ba Indepedensia, ne’e kaju uniku iha Timor Leste ne’e positivo, agora to’o onaIndepedensia laiha ona sentidu dehan atu iha deit Partidu uniku, tenki loke dalan para bele iha “Multi Partidarizmu” kestaun mak ne’e dala ruma laiha tempo ou laiha konfiansa ba malu Lideransa sira la tur hamutuk para hare lolos saidamak bele halo hona ho demokrasia ida ne’e e saida mak seidauk bele halo bademokrasia ida ne’e?
Perguntas husi TVTL, Expedito:
Portanto hanesan ohin Dr Mari hateten, portanto Timor laran tomak Povo Timor ne’e hotu-hotu FRETILIN maibe iha prosesu neebe agora bolu demokrasia FRETILIN iha entre às maibe sira buka ohin sa mak atu dezenvolve liu husi sira nia Partido foun? Maibe sira senti katak aban bain rua lideransa FRETILIN neebe agora dadaun karik iha Mudansa maka karik iha tempo ohin mai ho bjektivo katak modernu uniku ou Partido uniku para dezenvolvi lao diak liu tan, komentariu oin sa?
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Se nunee entaun ne’e negativo se hau dehan atu halo fali Patido Uniku, Puder uniko entaun lalika konta ho hau purke ne’e negativo, hau hakarak hateten katak multi Partidarizmo ne’e positivo, entaun demokrasia importante ba rai ida ke atu dezenvolve entaun hotu-hotu tenki livri ba ninia eskoilha, nia livre atu partisipa iha prosesu, laos partisipa tamba sikote tuir nia lae? nee la los agora se dehan lideransa partido FRETILIN muda para sai hanesan uluk Golkar manda Partido sira seluk ne’e hau la konkorda.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Laos dehan katak Partido maibe karik ema neebe uluk FRETILIN tamba la gosta lideransa neebe agora dadaun, entaun sira senti katak diak liu FRETILIN agora dadaun ne’e sai hanesan idea komum ida para bele maioria?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Se sira la gosta lider ida enkuantu sira la sai lider.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Okey, ita kontinua portantu FRETILIN hanesan Partido Politiku ita hare ba konviksaun Heroi Nasional Nicolau Lobato Portantu iha neeba hateten katak FRETILIN tenki kaer metin kuda talin, tenki governa ho Umildade, FRETILIN tenki rona povo, FRETILIN mak tenki sai hanesan “be ho ikan ba povo” maibe se ita hare konteksor prosesu lao agora dadaun FRETILIN senti dehan katak lakon konfiansa husi povo ita hare husi elisaun 2007 ne’e tamba sa? Karik lideransa la responde ona koniksaun neebe fo sai husi Nicolau Lobato?
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Bom, lae 2007 la bele sai barometru ba FRETILIN ninia vida, 2007 mai husi golpe 2006 ho partisipasaun interna ho externa, 2007 mai kuandu Presidenti da Republika sai fali lider opozisaun depois ari ninia Partido rasik, 2007 elisaun akontese kuandu Alfredo ho ninia ema sira kaer kilat lao ba lao mai iha Timor Leste, laos Alfredo deit maibe Petisionatiu sira mos halo movumentu, Rai los ho nia grupo, 2007 laos barometru tamba biar nunee FRETILIN manan la lakon.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Maibe konfiansa tun?
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Bom, Xanana mos iha 2002 iha 80% mak vota ba nia depois elisaun 2007 hira 21%, entaun tun ka sae?

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Portantu ne’e ita koalia kona ba Partido maibe ita koalia kona ba kontextu realidade?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Sin Partido maibe partido tamben, Partido Xanana mak nia duni entaun pior ainda, Partido CNRT mak nia se nia duni mak uluk hetan 80% depois iha 2007 nia hetan 20% ka 21% ne’e signifika saida?


Perguntas husi TVTL, Expedito:
Iha kontextu ida ne’e portanto ita hare ba prosesu agora dadaun ita hare katak governasaun agora, governasaun IV governu konstituisional, nebe husik I, II, III tuir versaun ami nian, katak kumesa atu bele hadia oin sa povo ne’e husik tia hanoin demokrasia nebeke atu traba ita nian dezenvolvimentu hodi lao ba oin?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
IV governu konstituisional Laiha, pronto ita lao ba oin, ba irmaun Xanana se mak hanoin demokrasia ne’e traba dezenvolvimentu, uluk Soeharto mos hateten hanesan ne’e.

Perguntas husi TVTL; Expedito:Sr Mari iha etika Politika demokrasia hatudu katak ita tenki rona husi ema seluk e mos demokrasia hateten, bainhira ho nia dereitu lakon bainhira kuandu ema seluk ninia dereitu lao, ida ne’e esplika katak governu iha hanoin ida atu oin sa
povo ne’e bele halua tia buat at neebe uluk lao hodi lao ba oin.

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Hau depende makas ida ne’e, maibe povo labele halua sasan at ka diak tenki asumi; problema mak lideransa balun halo sasan at lakohi asumi, hakarak halua ne’e mak povo mos halo tuir, ne’e laiha etika ona.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Sim, ita fila oituan ba iha kotuk, istoria mos hatudu katak Dr Ramos Horta, iha Dr Alkatiri, iha Francisco Xavier do Amaral, iha Nocolau Lobato, neebe hanesan ponto de parte ida, neebe halo povo ne’e hare katak ukun Rasik An ne’e mak dereitu Universal, depois prosesu ne’e lao ita hare katak prosesu ida ke iha prosesu kontinua, ne’e signifika ida neebe iha uluk depois ida neebe kontinua ne’e balun iha Rai liur, balun iha vila, balun iha Ailaran ida ne’e prosesu kontinua hamutuk iha politika Unidade Libertasaun Nasional, agora iha situasaun dezenvolvimentu bele ka lae lideransa sira? iha Hanoin komum ida ho jerasaun foun para lori nasaun ne’e ba oin.

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Ami seidauk mate e ami sei jerasaun kontinua, bele ita tenki hamutuk, so ke ita tenki hatene ne’e laos tempo hona luta Libertasaun Nasional ba Indepedensia, maibe ne’e faze ida Libertasaun Povo, maibe Unidade Nasional bele halo ho kauja, premeiru kauja Nasional mak ida neebe, prujemplo ita hotu-hotu dehan atu hamenus kiak, entaun diferensia iha saida deit, hotu-hotu hakarak dehan kiak tenki hamenus, balun ketan hanoin deit atu amenus kian ne’e amenus deit ninia kiak rasik, tamba nia hanoin nia mak tenki sai husi kian “hanoin hanesan ne’e la los” tamba realidade balun hanoin hanesan ne’e mak agora balun sai riku lalais deit agora, ne’e mos laiha etiku hotu, agora amenus kiak ne’e ho objetivo ita nian hotu entaun Premeiru ita tenki hare kiak ida neebe; kiak ida-idak nian ka, kiak kolektivo nian ka, Povo tomak nian, depois ita dehan atu hamenus kiak entaun ita tenki hare “Instrumentu atu amenus kiak ne’e mak saida” halo nusa e ita tenki hatene Premeiru kiak ne’e saida? Hahan laiha emu deit mak kiak ka kiak ne’e mai husi dezenvolvimentu ema ou humanu rasik, klaru ke hotu-hotu iha dereitu hetan uma diak e liliu hotu-hotu iha dereitu para partisipa, atu partisipa diak hotu-hotu tenki hetan edukasaun diak, hetan Saudi diak, se kuandu edukasaun ho Saudi la diak ne’e laos Partisipasaun, entau ne’e husi leten mai kraik deit, agora unidade anivel de lideransa ne’e signifika saida? Governu Unidade Nasional, ita hare governu AMP nian ne’e agora buat hotu-hotu laiha mak unidade, sira hamutuk iha govrnu AMP unidade mak laiha duni ne’e ita hare ona, ne’e hatudu momos kedas ba povo tomak, uluk ita koalia balun lakoi rona, “Uluk hau rasik dehan ba irmaun Xanana” katak hau uluk kaben ho ida deit mos iha problema hona agora ita bot kaben ho ema nain 4 kedas ne’e depois maka ita hare, agora nia hatene hona buat ne’e maibe ita hein deit mak hare e saida mak sei mosu iha tempo oin mai.

Perguntas husi TVTL, Expedito:
Maizumenus hanesan lider Nasional ida oras ne’e dadaun ita bot nia relasaun ho komudante Kay Rala Xanana Gusmao oin sa?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Bom, nia komudante hau la sai komudante, hau uluk komisariu Politika Nasional depois nia mos hatutan tan sai komisariu Politiku Nasional, hau nia relasaun ho Xanana hau bele dehan diak hare husi titulo Pesoal (Individual), balun koalia dehan imi nain rua mak hamutuk karik rai ne’e bele estabel hodi lori ba oin, se ami rua hamutuk halo nusa ninian, ita tenki hare, tenki tuir regras demokrasia, balun dehan fali FRETILIN ho CNRT\ mak halo koligasaun karik entaun rai ne’e bele estabel, tamba sira hare husi puder forte ida para lori nasaun ne’e ba oin, bom mas kestaun mak ida ne’e ita bele hetan kontextu ida iha metodo ho metodologia de trabalho ida, se ita halo etika ita mos la halo diskursu do metodo, metodo ho metodologia hau hanoin ami nain rua deferenti liu, maibe objetivo hanesan hotu-hotu hakarak povo ne’e moris diak e hau fiar nafatin katak irmao Xanana ninia ojetivo la muda, hau hanoin keta nia mak la fiar hau karik maibe hau fiar nafatin nia, tamba ninia objetivo la muda e hau nia objetivo mos la muda, “dezde ke disidi hamutuk Timor oan lubun ida” iha momentu ami hari ASDT/FRETILIN nia objetivo mak ida ne’e duni, maibe buat ida ita atu atinji ita nia objetivo maibe iha dalan ida ohin sa ita hatu to’o iha neeba, tamba dalan mak lahanesan, hau hanoin ita hare governasaun irmao Xanana nian ne’e dalan mak lahanesan duni, ijemplo ida ita fahe Pakote barbarak depois sasan kuandu sala ita mak los hela deit e sala ne’e ema seluk nian, tamba hola medidas fo sala ba ema seluk deit nunka asumi ida ne’e mak problema.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Okey koalia ba consensus oin, portantu iha espetativa povo ne’e hakarak nasaun prajil neebe buka lideransa sira hamutuk para bele fo ijemplo ba Militante hotu-hotu iha kraik para bele dezenvolvementu lao; oin sa Dr Mari nia komentariu kona ba ida ne’e? 
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Hau husu deit ba povo iha rai ida ne’e, uluk Xanana Gusmao Presidente da Republika, Luolo Presidente Parlamentu Nasional, Mari Alkatiri Premeiru Ministru, Jose Ramos Horta Ministru Negosiu Estrangeiru, nenee laos grupo ideal maka ida ne’e? se ne’e mak intende malu uluk krizi 2006 la mosu.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Mas agora nain hat ne’e entende malu ka lae? agora dadaun.
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Bom, iha nafatin hau foin lalais hateten agora FRETILIN sai fali hanesan minina Bonita ida hotu-hotu hakarak besik FRETILIN, iha 2007 ne’e FRETILIN moras at ida be hotu-hotu hakarak halai ses husi FRETILIN.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Tamba saida mak FRETILIN sai fali hanesan Minina Bonita ida?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Lahatene husu ba sira tamba dal ruma ami lao deit mos sira ateke tuir.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Okey, hau hakarak kontinua Sr Mari iha espetativa povo para Timor atu lao diak ba oin, ita koalia Partido karik CNRT ho FRETILIN oras ne’e kaer barak liu iha Parlamentu Nasional, se karik aban bain rua CNRT hamutuk ho FRETILIN ne’e Posivel ka lae?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Hau dehan dala barak hona FRETILIN la diskrimina nein Partido ida, ba FRETILIN laiha inimigu hona, inimigu rai laran laiha ona, “iha aniversaria” iha mos bele sai aniversaris oin aban bele sai aliadu, mas nune’e duni tamba dinamika politika mak nune’e, hau rasik iha 31 de dezembro de 2009 hau fo apelo ida ba deker 2010-2020 sai deker da paz, estabilidade e dezenvolvimentu ne’e so bele iha kuandu iha palata forma consensus ida.

Perguntas husi TVTL;Expedito:
Sei to’o iha neeba? maijuminus iha prosimasaun balun ke bele to’o iha neeba?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Naun, ami kuandu hasoru malu ami koalia kona ba situasaun actual maibe ami seidauk to’o iha ne’eba, maibe iha 31 dezembru de 2009 hau lansa idea ida ne’e “irmao Xanana rasik kontenti e nia dehan hau simu hanoin ida ne’e” so ke ne’e hanesan eslogan deit seidauk sai planu no programa, hau iha ne’e hakarak hateten katak hau lakohi serviso deit ho pakote maibe hau hakarak serviso ho planu, programas ho projectos, hau nia fiar katak se mak ukun husi 2011 ba oin ka 2012 ba oin, maibe hau fiar katak 2011 ba oin sei iha elisaun, tamba hau la hanoin hona elisaun antisipada maibe ema seluk mak iha hanoin ba elisaun antisipada, hau hakarak hein to’o 2012, maibe FRETILIN pronto elisaun aban mos bele, pronto iha elisaun 2012 mos bele maibe pronto para manan nian.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Agora karik, ohin koalia kona ba figura Xanana, maizumenus Figura Xanana ba FRETILIN ne’e oinsa? Tuir FRETILIN nia hare;

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Orseik kedas, oribainrua iha betanu hau repete fila fali ami e hau rasik lao husi Tutuala to’o iha Pasabe, povo tomak husu para FRETILIN salva Xanana, husu FRETILIN atu asai Xanana husi tahu laran, so ke hau hateten ba sira Xanana tama tia tahu laran, nia hanoin katak ema seluk mak foer deit e nia seidauk foer, nia tenki konsenti katak tan sa mak tama tahu laran e nia mos foer hotu.

Perguntas husi TVTL:
Ohin sa mak FRETILIN atu salva? 
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Karik muda konvensa, sala tenki asai duni Xanana husi tahu laran, fo oportunidade para nia atu haris fila fali atu nia mos; “depois tuir normal batizmo Politik foun”.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Laos salva tenki hamutuk ho FRETILIN? 
Resposta Dr Mari Alkatiri:
Hau la dehan la bele hamutuk ou hau la dehan bele hamtuk, tamba Xanana rasik dehan imi fila ba FRETILIN ne’e oportunizmu, ita respeita nia, ita tenki respeita ema ida-idak nia vontade, laos dehan atu salva Xanana nia tenki fila mai FRETILIN lae? salva Xanana asai nia husi ema sira neebe agora hamutuk nia be halo nia naran at ne’e, ne’e mak dehan salva, laos dehan nia tenki fila ba FRETILIN lae?

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Oinsa FRETILIN hare ho Charisma Xanana Gusmao nian, bainhira nia halo sosializasan PEDN iha komunidade nia let, ita hare charisma Xanana nia naran uluk tempo resistensia nia oras ne’e khumesa sae fali ona; oin sa FRETILIN nia hare?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Hau uluk Premeiru Ministru hau mak beik, hau devia halo tia buat ida para estado selu hau nia kampania lae?

Perguntas TVTL; Expedito:
Maibe I, II, III laiha Planu Estrategiku los ka lae?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Planu Estrategia ida neebe? ida nenee mai husi neebe?

Perguntas TVTL; Expedito:
Tuir ami nia hare portantu governu ida tenki iha planu no iha osan?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Se Premeiru Governu laiha planu entaun sala, tamba Planu Dezenvolvimentu ne’e saida? Ne’e lãos FRETILIN nian maibe ne’e planu Nasional duni e lãos hau mak tun ba halo kampania ba planu ne’e lae? konsulta tenki halo uluk buka nesesidade povo nian depois lori fila fali mai hakerek, laos ba hakerek tia depois ho ba fan deit ho nia idea, hau adves koalia halimar dehan uluk kuandu irmao Xanana halo retiru fula 3 iha Balibar ne’e, hau dehan hau tauk deit nia sai husi neeba nia hanoin nia profeta hona karik e agora nia hanoin nia kala profeta duni tamba iha planu ninia ne’e sai “Biblia Politika”fali e obriga para se deit mak kaer ukun tenki tuir planu ne’e.

Perguntas TVTL; Expedito:
Agora ita koalia kona ba Baze legal para halao ne’e oin sa?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Baje legal seidauk sai e baje legal saida, ita agora konstituisaun mos la respeita lei mos la respeita ita agora obriga malu para tuir deit, saida mak ema ida deit halo ninia planu tun ba baje halo kampania ba planu ne’e, halo promesas to’o 2030 depois dehan governu saida deit mak mai tenki halao tuir planu ne’e.

Perguntas TVTL; Expedito :
Tamba ne’e hanesan linha jerais ba Dezenvolvimentu Nasional longo Prazu?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Lina jerais ne’e bijaun,  nee uluk planu dezenvolvimentu nasional iha ona, programa de investimentu sektorais hanesan planu kinkinal ne’e governu ida-idak ninian, problema Planu Estratejia ida neene dehan kontunidadi planu dezenvolvimentu nasional Xanana rasik mak hateten buat ne’e, maibe konfundi ona planu estratejia rasik nia bijaun ho planu kinkinais, planu kinkinal nene responsablidade Governu ida-idak nian, labele impoen se lae hanesan halo ajneras, diak liu ita dijolve Partido Politiku sira, dijolve konstituisaun, halo konstituisaun foun, dehan durante 20 anos laiha elisaun, hotu-hotu ukun para halo buat ida ne’e, naun hau konkorda ho bijaun ita hakarak to’o 2030, “atu asai ita nia povo tomak husi kiak” saida mak ita hatu halo? Xanana hanoin dehan atu fahe osan fundo Petrolifero ne’e hau hanoin lae? hau hanoin lae ita tenki investe osan duni e labele akohi osan maibe  tenki kuda osan, kuda para atu buras fali, kuda laos hanesan sira dehan husik iha Banku da Amerika neeba, lae planu diak para atu hadia povo nia moris mak ida ne’e; kuda iha edukasaun, kuda iha saude, kuda iha infraestrutura ne’e hau konkorda, nee para ita halo buat ne’e iha planu Dezenvolvimentu seluk fali, hanesan planu kinkinal, planu de asaun annual ne’e governu ida-idak nia responsablidade, labele ita impoin sasan hotu hanesan ne’e, ne’e la los.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Karik tamba ho lei petrolifero neebe ho 3%  la bele akomoda planu neebe bot husi governo atu bele implementa planu sira ne’e?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Ne’e mos falsu, purke lei ne’e rasik hateten klaru, se governu presija tan osan husi mina rai liu 3% hatu investe iha edukasaun, Saude ne’e la mensi ona, maibe presija tan halo investimentu iha infaktu positivo ba agora, aban no jerasaun aban bain rua e bele asai tan liu 3% porsentu, tenki halo planu lolos no programa lolos, para atu konvense para osan ne’e uja ba infaktu positivo ba jerasaun hotu-hotu, dehan asai ba 15% se hanesan ne’e entaun diak liu taka fundu Fetrolifero, tamba osan tama oituan sai barak liu e governu laiha responsablidade para atu investe iha setores hodi fo infaktu ba sosiedade hotu-hotu, se nune’e jerasaun husi oin ba oin ne’e diak liu taka fundu petroliferu, husik osan ne’e mai kaixa tizoru ninian e governu gasta tuir ninia hakarak deit, hanesan iha fatin seluk.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Tamba sa mak FRETILIN sempre hare husi ponto de vista sosializasaun ida ne’e hanesan fali kampania?

Resposta DR Mari Alkatiri:
Hau premeiru nonok tia depois hau kumesa hare TVTL fo sai filme sira ne’e hau hare ne’e kampania duni.

Perguntas husi TVTL; Expedito :
Maibe iha kampania la hateten dehan ne’e Partido ida ne’e ou Partido ida neeba?

Resposta DR Mari Alkatiri:
Lae CNRT laiha, Xanana mak CNRT;

Perguntas husi TVTL; Expedito :
Mas Xanana ba hanesan Premeiru Ministru?

Resposta DR Mari Alkatiri:
Uluk kuandu hau halo deit governasaun aberta, balun akuza hau dehan hau halo kampania, governasaun aberta lãos ba pormete lae? Governasaun aberta ne’e ninia natureza ho karakter oin seluk, tun ba baje para dehan tinan ne’e osan mak ida ne’e deit, ami so bele halo deit mak ida ne’e, ida seluk ne’e husik ba tinan oin mai, ida ne’e mak dehan lãos kampanha.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Diferensa governasaun aberta, membrus governu ba tomak maibe ida neeba tekniku deit, tekniku atu isplika karik husi power point?

Resposta DR Mari Alkatiri:
Los Xanana mak esplika hotu, maibe usik ba osamentu estadu nia uza ba kampanai, depois aban bain rua ne’e oin sa, tamba ne’e etika politika mos ladiak, ne’e fo ezemplo ladiak ba futuru ba governantes hikus, hotu-hotu hanoin katak bele halo, ne’e izemplu ida ke at liu ba futuru governantes aban bain rua nian, kareta 70 resin tuir irmao Xanana ba fatin hotu-hotu, ema nain hira? se kareta ida ema nain 3 entaun konta ba mai ema 210 ona, konta ho Perdiem, Mina ho buat sira ne’e hotu halo pregrinasaun ho pregresaun iha Governasaun ida ne’e.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Okey; oras ne’e dadaun Sekretariu Geral Sr Mari Alkatiri, hare kondisaun povo Timor oras ne’e dadaun ne’e iha kondisaun ida neebe para ita atu bele hetan planu hodi hadia no akat ba oin?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Ne’e mak hau dehan, atu halo konsulta karik Premeiru aruka ekipa ida tun ba baze, ita fo orientasaun bele fo mos formulariu ida, para ekipa sira ne’e tun ba baze e tun liu ba Suku, lãos iha deit distritu ka sub distritu, para hare Suku A ne’e Presija saida? Suku B ne’e presija saida? Depois mak ita lori fali dadus sira ne’e mai, mak ita tur hamutuk ita hakerek planu e hakerek ho tetun ka hakerek ho Portugues, agora hakerek ho inggles ne’e lahatene se mak hakerek?
Perguntas husi TVTL; Expedito
Iha kontextu Planu Dezenvolvimentu, portanto iha rua; ida halo husi leten mai konsulta ba kraik, ida seluk fali bele halo konsulta husi kraik mak ba leten, karik ida leten ho ida kraik mak hamutuk para kaben sira bele halo diak liu, karik ida ne’e mak objetivo hodi halao plano ne’e?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Mas hau hare la halo husi kraik uluk, tamba husi leten hakerek tia iha Balibar mak so ke tun ba kraik para fan deit.

Perguntas husi TVTL; Expedito
Konsulta ne’e? naran konsulta; agora hau hakarak hatene maijumenus kuando ita bot hanesan lider, hanesan komisariu Politik nasional uluk iha rai liur oin sa prosesu ne’e bele akat to’o iha neeba?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Lae hau nomiadu husi komisariu politiku nasional iha rai laran kuandu hau ba liur hau husu kedas rejignasaun husi komisariu politiku nasional, tamba hau nia justifikasaun mak ne’e hau nia kargu hanesan komisariu politiku nasional hela lai rai laran para atu loke dalan ba força abètua, tamba ne’e mak hau konsenti katak hau iha liur labele iha komisariu Politika nasiona e hau rasik hakerek ba Camarada Nicolau Lobato dehan laiha fatin ona ba hau atu sai komisariu politik nasional ne’e mak hau sai, ne’e mak hau sai fali sekretariu ba relasaun externa e to’o hikus fali mai, kada funsaun “o seu lugar” ita labele imajina katak “ho komodante FALINTIL tia mak ho ba liur fali ga? ne’e la los.
Perguntas husi TVTL; Expedito
Portanto iha prosesu faze libertasaun hanesan oin hau koalia; Frenti tolu: Frenti Klandestina, Frenti Armada, Frenti Diplomatika, iha Frenti Diplomatika tama mos Sr Dr Mari neeba, kuandu Dr Mari mai iha 1999 mai Timor imprensaun saida mak Dr Mari iha ho povo Timor iha momentu neeba 1975, Hau hakarak hatene liliu karakter ema nia iha momentu neeba?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Bom, hau mai Dili bele dehan ahii sei lakan, naturalmentu povo Timor hau to’o mai hau hare iha espetativa ida ke bot teb-tebes ho indepedensia, sira luta sofre, liliu joven sira sofre i hakarak sira nia espetativa ne’e hakarak rejolve lalais, buat ida ke susar teb-tebes, espetativa bot teb-tebes hanoin dehan indepedensia ne’e atu mai ho milagre, hanoin katak indepedensia mai milagre mos sei akontese hanoin sasan hotu sei lao diak iha tempo badak, klaru ke laiha fatin ida, ne’e mak hau dehan se uluk lideransa hotu iha konsenti katak tempo badak sei la halo buat barak krizi 2006 mos sei la hakontese, hau so hanoin deit iha 2002 Presidente da Republika Xanana Gusmao 28 do Novembru halo diskursu, dehan saida mak ita halo ho transisaun 2 anos, mas 6 mezes restaurasaun indepedensia povo sei kiak nafatin, krezer ke ita nia uma laran deit mos iha fulan 6 ita la sai husi kiak, ne’e depois povo rona povo hanoin katak ne’e tebes duni, tamba saida ita indepedente hona ita sei kiak nafatin? uluk para atu halo deit osamentu ida, orsamentu kala  70 etal Milloens dollar antes hau ba fundu fetrolifero kala laiha, hau ba ema ida-idak nia osan husu mai para halo orsamentu ne’e, ne’e deit serviso bot ida ona, e orsamento atu aprova antes lori ba Parlamentu Nasional tenki iha uluk konferensia duadores sira maijumenus fo uluk opiniaun ba orsamentu ne’e, tantu governasaun ida uluk no agora la hanesan, depois kuandu hahu governasaun hotu-hotu hatene prioridade tenki harii uluk instituisaun do estado, se lae ita halo governasaun halo nusa kuandu instituisaun seidauk harii.

Perguntas husi TVTL; Expedito
Hau hakarak repete oituan, inpresaun neebe Dr Mari hare husi povo iha 1975 karik to’o 1999 neebe ita hare karik lahanesan mak halo I governu Konstituisional halo ke planu ruma la tuir hona kondisaun neebe 1999 nian tamba se ita kompara ho 1975 nian? sa medidas neebe mak halo iha governasaun momentu neeba?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Planu Dezenvolvimentu laos Premeiru governu mak halo, sa medidas ita halo ho orsamentu 70 etal Milloens dollar, orsamentu ke kuaze duadores sira tenki desidi, osan hira mak tau ba rubrika Aitem ida ne’e, hira mak tau ba aitem ida ne’eba, iha neeba deit susar ona para ho atu halo tuir ho nia hakarak, fundu kontizente hau nia uluk 800 mill dollar, ita kompara agora 30 milloens dollar, orsamentu tomak hau nia uluk 10% portantu hakarak ka lakohi ho tenki fo prioridade ba sasan ke estruturante bolu strutura ema nia vida, atu strutura estadu nian Vida, ho labele fo prioridade ba buat seluk lai, tamba ne’e mak hau halo negosiasaun ida ho duadores sira para sira bele parte social nia sira bele tama konta lai, para hau tama konta deit parte Ekonomia bajika ho politika biar nune’e la konsege, tamba sira dehan agora imi indepedensia ona imi mak tama konta buat sira ne’e, pronto agora hau bele hateten deit, se agora ita hotu-hotu koalia atu sai husi pobreza to’o 20 anos mai, tamba saida uluk ita dehan 6 mezes povo tenki moris diak ona no sai hona husi pobreza, tamba saida?

Perguntas husi TVTL; Expedito
Karik uluk laiha Planu?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Planu uluk iha, tamba agora ita ukun hona ita hatene hona ukun ne’e la los e laos fasil, tamba saida mak FRETILIN la kritika buat sira be la lao sira ne’e? tamba saida mak AMP ukun ona tinan 3 maibe sei iha pobreza nafatin no ema sei kiak nafatin, ami so dehan deit ukun ona tinan 3 rejultadu iha neebe? Infraestrutura halo nusa edukasaun at ba bei-beik, saude at ba bei-beik ne’e mak ami hateten, ami la dehan tinan 3 ona tenki asai hona povo husi pobreza, tamba ami mos iha konsensia katak labele, tinan 20 se bele hona ne’e ita bele dehan diak tebes hona, Nasoens Unidas nian deit nia promete ba 2015 atu amenus kiak ba metade iha mundu tomak, biar nunee iha consensus hona katak sei la konsege, tamba iha rai barak lakonsege atu hamenus ba metade, investimentu uluk halo iha saude ninia objetivo mak ne’e pelomenus ita bele atinji iha sector balun, bele atinji edukasaun bele atinji iha saude portantu setor rua ne’e importante, ita mos labele hakarak atinji fatin hotu-hotu e ita nia kbit mos la to’o iha neeba, biar iha osan barak mos la to’o tamba osan deit mos sei la rejolve, maibe tenki organizasaun kapasidade jestaun, kapasidade ejekusaun mak importante atu bele amenus pobreza.

Perguntas husi TVTL; Expedito
Okey, iha esperensia neebe Dr Mari hetan duranti serviso iha as ba, agora iha prosesu dezenvolvimentu ne’e agora Dr Mari hare saida mak dezafia liu ita bot nia moris loro-loron? aspektu saida deit mak dezafiu ita nia moris?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Prontu, dezafiu bot bele lor-loron ita halo buat ruma ho rejultadu ba vida povo nia tomak ne’e mak dezafiu lor-loron, mas ne’e liliu ba ema neebe ke ukun ema ke la ukun ninia limitasaun barak teb-tebes, agora mas dezafiu individual hanesan partido hotu-hotu mos, hanesan lider hotu-hotu hakarak ba puder, biar lider individual lakoi atu asumi fali puder maibe nia hakarak nia partidu fila ba puder.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Se karik FRETILIN manan iha Elisaun tuir mai Dr Mari sei hakarak kaer fali iha Premeiru Ministru ka lae?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Hau hateten hona, koalia halimar ho maluk sira balun inklui Presidente da Republika, hau dehan iha rai ida ne’e, sai Sekretariu Geral Partido FRETILIN nian importante liu duke sai Premeiru Ministru.
Perguntas husi TVTL; Expedito:
Tamba sa?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Importante tamba se ho sai Premeiru Ministru tama Gabinete ho sai susar liu, se ho sai Sekretariu Geral Partidu ho sai fasil liu para besik nafatin ho povo.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Maibe maluk sira iha FRETILIN MUDANSA dehan katak, sira sei esforso maka’as atu sira fila ba FRETILIN wainhira Dr Mari laiha laran?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Laiha FRETILIN MUDANSA iha mak grupo illegal Mudansa, Entaun sira sei bele kontinua halo nafatin saida mak sira halo, sira sei nunka fila ba FRETILIN, se sira hein to’o hau sai entaun “Adeus”.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Iha Prosesu dezenvolvimentu ita hare katak, liliu iha segunda lejislatura portantu FRETILIN iha PN pozisaun ida ke forte, maibe dala barak iha balun ke fo avalisaun katak iha etika Politika balun azvez opozisaun forte maibe etika dala ruma tama iha privasidade ema nian.

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Privasidadi nunka tama, so Sra Emilia mak dehan ninia privasidade bot liu fali interese estadu nian, biar ho hakerek surat privadi ida mas  kuandu ofere interese soberania estadu nian ne’e laos privado ona, mas ne’e so ke buat ida hau lakohi koalia barak ba buat ida ne’e, agora ema barak mai koalia hau dehan tamba saida se ita bot mak kritika Xanana karik diak, agora labarik sira hanesan Arseno Bano mak kritika ne’e la dun diak.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Ne’e katak Fila fali ba etika, liliu ita hare ba etika de idadi?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Laos etika maibe ne’e nostalgia, uluk be ema tolok hau ne’e ema nunka hateten dehan ema sira sala, agora kritika deit Xanana mos sala ona, labarik sira be tolok hau iha uma neeba, halo manifestasaun tolok hau iha palasio ne’e la sala, tamba ida ne’e hau dehan ne’e “nostalgia” enkuantu ita iha relasaun nostalgia ho lider A ka B ka C, rai ne’e sei la lao ba oin, ita respeita mas labele iha nostalgia, hau hanoin deit katak pasadu ne’e pasadu ida ke ita hotu nia, ita hotu tenki respeita malu maibe atu lao ba oin tenki atene halo nusa ukun agora i iha bijaun ba oin, se lae ita hanoin deit uluk nia sofre ita tenki tau nia nafatin ukun, uluk nia lider bot ida nia tenki nafatin lider nasional, lae? se deit mak harii ona Partido politiku ida laos ona lider nasional, tamba lider nasional nia sentido mak “Lider unik Nasional” purke iha lideransa nasionais ema barbarak, agora ita atu hanoin fali Xanana iha 1999 Xanana iha 2002 to’o 2005 ho 2006 ne’e laos ona, Xanana ida ne’e laiha ona, tamba Xanana agora Xanana Presidente do CNRT, Xanana agora Premeiru Ministru governu de faktu AMP nian.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Tamba sa mak sempre temi governu de fakto?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Governu de faktu purke ami la rekuinese duni governu ida ne’e.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Entaun kerijerke iha Bancada FRETILIN mos Bancada de faktu?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Lae? ami dehan ami opozisaun de faktu mas Bancada legal purke Parlamentu ami nunka dehan Parlamentu de Faktu.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Iha progresu nebe agora ita hare katak FRETILIN fo nia kontribuisaun makas ita hare husi Parlamentu Nasional katak povo senti katak opozisaun neebe forte halo kualidade governu ne’ebe sai diak? Dr Mari nia komentariu;

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Ne’e mos hau tristi fali, tamba opozisaun forte maibe kualidade Governasaun nunka mais sai diak.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Ita iha esperansa katak opozisaun forte ne’e mak kualidade governasaun mos forte?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Se hanesan ne’e entaun husu nafatin FRETILIN diak liu nafatin iha opozisaun para Governasaun mos bele forte;

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Maibe iha balun ke husu bele ka lae?hanesan Dr Mari, Premeiru Ministru Xanana Gusmao, Ramos Horta, ho Luolo figura hat nebe ke bele hanesan fo izemplo diak ba jerasaun neebe bele kaer kuda talin ba oin e mos iha hanoin balun hau hasoru malu ho Bispo diocese Baucau mos hateten katak, identifika an hau sei util ba nasaun ne’e ka lae? se hau sei util hau tenki hateten katak hau sei Util, se hau la Util hau tenki hateten hau la Util, hanesan halo estrutura hodi prepara ba jerasaun foun para bele kaer nasaun ne’e?  komentariu Dr Mari nia ba ida ne’e oin sa?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Okey, hau aseita tamaba ne’e ezizensia ida ke lejitimo, hotu-hotu tenki hamutuk para bele lori nasaun ne’e ba oin para to’o tempo badak atu intrega ba jerasaun foun ho diak, ne’e lejitimo hau laos dehan hau la konkorda lae? hau dehan hau konkorda, agora atu hamutuk ne’e mak hamutuk halo nusa ninian?

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Hamutuk iha deklarasaun neebe fo sai labele halo konfundi sosiedade ka povo.

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Deklarasaun ita bele halo 20 ka 40 mas ne’e la to’o, hau hanoin hatu hamutk tenki iha pensamentu sistema ida, sistematiku ida hamutuk deit para halo deklarasaun ne’e hau Hanoin la to’o.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Purke iha pratika politika, povo hare katak dala barak; Dr Mari, Xanana Gusmao, iha delegrasaun neebe la han malu, influensia ba povo, tamba tradisaun ba ita Timor katak, kala hau nia maun halo hanesan ne’e hau nia maun mos halo hanesan ne’e dala barak ida ne’e mak evita konflitu hodi aslera ba prosesu dezenvolvimentu iha ita nian rain;

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Ne’e tamba realidade ba social kultura rai ida ne’e, maibe hau nia tauk maka ida ne’e ita evita buat sira ne’e la halo kritika entaun ne’e “Demokrasia mate iha ita nian rai” ne’e mak haut auk.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Maibe influensia iha liur oin sa?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Tamba ida ne’e mak kontribuisaun FRETILIN nia, kuandu FRETILIN sai opozisaun de faktu laos deit iha Parlamentu Nasional, FRETILIN fo kontribuisaun bot ba paz, estabilidade iha rai ne’e, FRETILIN la tuir fali izemplo nebe sira seluk hatudu iha krizi 2006 mobuliza povo mai liuron, halo violensia para asumi puder, ne’e kontribuisaun ida, se ita koalia etika politika hau husu deit ba partido hotu-hotu aban bain rua sai opozisaun halo favor respeita sira be ukun liliu respeita povo, labele uja fali povo hanesan instrumentu depois soe tia fali e promete sasan ba povo depois halua, agora besik ona elisaun sira ba lori fali trator, lori sasan bar-barak, solar sel ho osamentu estadu nian depois partido mak ba intrega, hau foin mai husi Manufahi e hau rona rasik husi povo.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Tamba ita nian tempo mos lao dadaun, iha 20 de Maio ida ne’e maijumenus ita tama ona ba tinan 10 resin ba indepedensia, Tuir Dr Mari nia hare espetativa neebe povo hein duranti luta ba Libertasaun Nasional, ita bele hare kuaje tinan 10 governu bele rejolve ona buat ruma ba povo? Oinsa tuir ita bot nia hare?

Resposta Dr Mari Alkatiri:
Klaru balun rejolve ona husi uluk to’o agora, se kuandu ita dehan governu uluk la halo buat ida ne’e la los, agora deit ita hare husi estudus husi organizasaun bar-barak, reniao, dialog, rekonsiliasaun sira rasik mak halo levantamentu, buat ida ke rekomendasaun mai husi CHVR nee barak tebes mak governu uluk halo ona, ne’e biar ho osan oituan maibe ida ne’e mak governu halo ona, maibe esfetativo povo ninian ne’e dinamiku, premeiru esfetativa sira hakarak iha han, emu depois sira hakarak iha buat seluk tan ne’e dinamiku e lejitimo ba prosesu dezenvolvimentu, prosesu dezenvolvimentu mak ida ne’e “ohin ho hakarak 10 ho hetan ona 10, ho hakarak lae hau hakarak 100 ida tan” ne’e normal purke esfetativo kontinua nafatin, tamba ida ne’e mak dinamika esfetativo povo ninian hodi fo fali esfetativa povo ba dinamika demokrasia foun mos; agora buat ida mak ne’e hau hakarak hateten ba lider sira hotu-hotu, kuandu tun ba baje koalia ho objetividade, lalika promete balun dehan fali aban bain rua ita foin isin rua deit ita nia oan ne’e simu subsidi ona, ne’e promesa ke la edukativo, buat sira ne’e mak ita bolu etika politika tamba halo nusa mak ita ba promete buat ida neebe ita hatene la edukativo, segundu ita la satisfas tamba atu implementa mos susar.

Perguntas husi TVTL; Expedito:
Okey, Obrigado ba Dr Mari Alkatiri se karik um minutu “mensanzen” ruma ba povo no sosiedade hotu-hotu?

Mensanzen hikus husi  Dr Mari Alkatiri:
Sim, hau nia mensanzen ba povo tomak mak ne’e, hau koalia balun hanoin katak hau halo kritika, maibe hau iha buat ida ho konsiensia katak rai ne’e so bele lao ba oin, kuandu lideransa istorika bele hetan duni pensamentu sistematiko, pensamentu ida tama iha sistema laran, komum ho konsensual para atu hateke ba oin e para iha kapasidade atu prepara jerasaun foun, para atu intrega puder politiku iha tempo badak ou iha tempo medio, laiha duvidas katak povo ne’e sei presiza duni lideransa istoriku sira ne’e, tamba ne’e presija mos lakohi lideransa istoriku sira ne’e atu mate iha kadeira, hau nia mensanzen ba povo mak ida ne’e hau nia kritika sira ne’e so para atu maluk sira hotu-hotu liliu hau nia maluk sira iha lideransa istoriku atu rona katak iha ema ida ke kontinua kritika maibe ninia objetivo atu hadia.


Perguntas husi TVTL; Expedito:
Obrigado ba Dr Mari Alkatiri Sekretriu Geral Partido FRETILIN nian, neebe hamutuk ho ita, hamutuk ho TVTL e obrigado tempo ohin mai ita sei hasoru malu fali ho programa seluk hamutuk ho TVTL, Obrigado.

Resposta Dr Mari:
Obrigado.

Lian hikus husi TVTL:

Maluk televizaun Timor Leste, to’o ba ne’e deit ita nian programa eskluzivo ba oin loron, husi diskusaun neebe ita hotu rona portanto hatudu katak partido FRETILIN neebe Partido istoriku sei kontinua nafatin kondisaun oin sa povo Timor Leste bele moris diak iha tempo oin mai, ho nune’e sei kritika nafatin neebe hanesan opozosaun nebe forte atu bele nunee governasaun neebe sai forte liu tan iha tempo oin mai, ita hotu hatene katak ba lideransa istoriku hanesan oin Dr Mari hateten tenki mos buka oin sa bele hamutuk, tamba unidade lideransa istoriku sira nian sei fo valor neebe positivo ba iha prosesu dezenvolvimentu iha oin mai e nunee mos atu bele sente katak aban bain rua sei iha jerasaun foun atu bele kaer kuda talin prosesu ne’e ba oin tamba ne’e ita hotu hamutuk bele hare ba malu fo liman ba malu atu hamutuk ho estadu oin sa buat balu nebe sei kuran ho nunee bele hadia prosesu dezenvolvimentu ba oin, mak ne’e deit hamutuk ho kolega sira neebe serviso oinkalan hato’o Obrigado Barak ba ita bot sira nia atensaun e kalan diak.
(Transkrisaun remata)

No comments:

Post a Comment