FRETILIN.Media

2010-2020: DECADE OF PEACE, STABILITY & DEVELOPMENT/DEKADA PAZ, ESTABILIDADE NO DEZENVOLVIMENTU

Media service of the FRETILIN party.
Servisu media partidu FRETILIN nian.

Contacts/contactus:

Deputadu Jose Teixeira
Tel. Mobile: +670 728 7080
Email: fretilin.media@gmail.com

Monday, December 19, 2011

Declaração Politica: Falhansu Politika Macroenomica Governu De Facto nian; Trabalhador Estrangeiru Domina Kampu Servisu iha Rain Laran



REPUBLICA DEMOCRATICA DE TIMOR LESTE
PARLAMENTO NACIONAL
BANCADA PARLAMENTAR DE FRETILIN

Declaracao Politica

Presidente Parlamento Nacional

Ilustres Deputados no Povu Maubere

Hare ba situasaun real nebe akontese iha ita nia rain konaba sector infraestrutura hanesan prioridade primeira ida mesak ba politika desenvolvimentu nasional Governu nian iha tinan lima nia laran bazea ba politika orsamentu estadu iha nivel persentual nebe sector sira seluk liuliu ba desenvolvimentu kapital humanu no sector produtivu hetan menus alokasaun husi orsamentu estadu. Maske nune tuir avaliasaun PM nian, Ministeriu Infraestrutura halo divida bot liu ho total divida 33,522 milaun dolar amerika husi total divida Governu AMP 54,1 milaun dolar husi tinan 2008 to 2011.

Kapasidade teknika profisional sector empresarial sei nafatin kestiona tanba hare ba resultadu kualidades infraestrutura sira nebe halao liu husi projetus barak no projetus PDD1 no PDD2 nebe hetan reasaun PM Xanana Gusmao hasoru empresarius sira nebe hamahon iha CCI-TL nebe hein no depende deit ba osan Estadu nebe halao ho resultadus projetus, tuir populasaun nia kualidade la diak.

Realidade ida ne hatudu katak politika Governu fo kbiit ba sector empresarial Timor Leste failla bainhira halao politika fahe ikan, laos politika fo kail, tanba se ita fahe ikan deit maka ikan hotu ita mos remata ita nia knar taka odamatan, ita harii kultura dependensia. Ne katak harii kapasidade la liu husi prosesu kapasitasaun teknika profisional no gestaun tuir prosesu aprovisionamentu, maibe liu husi politika fahe projetus deit, ne la lori resultadu diak ba formasaun kapasidade empresarius nasionais hanesan ita hare akontese agora no hetan preokupasaun tuir reasaun husi Chefe do Governu Sr PM Xanana Gusmao, atu empresarius nasionais bele tama iha konkorensia bainhira situasaun ezizi iha futuru mai ita halao. 

Situasaun iha realidade hatudu katak klase empresarial Timor Leste tuir publiku nia  avaliasaun no tuir Governu rasik nia avaliasaun sei fraku tebes atu sai lolos parseiru Governu iha prosesu desenvolvimentu nasional, kaer tuir deklarasaun PM katak “empresarius sira moris dependensia liu ba Governu hodi hetan projetu”. Chefe Executivo Timor Leste mos kestiona ba kualidade projetus sira iha Timor Leste nebe nia kustu bot maibe nia kualidade at hanesan deklarasaun PM nian rasik “se imi sa’e a’as hodi servisu ho profisional iha imi nia hanoin no hahalok kona ba kualidade projetus hau sei ajuda imi, se imi buka deit projetus hau sei husik imi lao mesak”.

Tuir resultadu enkontru ho sector empresarial Viqueque bainhira ami integra iha delegasaun ba iha fatin neba no tuir observasaun iha terenu hatudu traballador nasional nia kapasidade sei fraku tanba ne razaun empresarius nasionais emprega maioria projetus iha Timor Leste laran tomak ho traballador estrangeiru.

Ami nia preokupasaun mosu hare sector empresarial nasional barak nebe prefere emprega traballador estrangeiru nebe nia kualidade servisu diak liu traballador nasional atu iha futuru situasaun ida ne labele kontinua akontese, presisa iha programa formasaun profisional husi SEFOP ba to iha distritus hodi halo formasaun ba klase laboral sira iha areas distritais to sub distrititais atu bele ha’sahe sira nia kapasidade teknika prfisional hodi bele iha nivel hanesan ho traballador estrangeiru sira.

Tuir resultadu enkontru ho agensias estadu nian iha distritu Viqueque ami hanoin katak INAP iha futuru presisa halao programa hodi halo formasaun no kapasitasaun ba agentes sira iha nivel hotuhotu to nivel distritu ho programa sistematiku atu bele responde ba situasaun foun nebe sei mai iha futuru nudar agente gestor diak tuir nesesidade servisus ezizi no bainhira harii ona autarkias lokais.

Ami mos hanoin katak hamotuk ho prosesu formasaun harii kapasidade profisional ba sector empresarial no sector laboral Timor Leste ita presisa iha ona kuadru legal ida nebe bele fo protesaun ba ita nia sidadaun sira nebe servisu iha area rua ne, atu sector rua ne la bele sai vitima iha prosesu desenvolvimentu nasional, kuadru legal ne sei ezizi ba sector empregador sira atu fo oportunidade ho nivel persentual bot ba empresas no traballador nasional sira.

Presidente Parlamento Nacional

Ilustres Deputados 

Realidade nebe ita hasoru ohin loron iha Timor Leste nebe projetus maioria iha Pais emprega traballadores estrangeirus no projetus bobot halao husi empresarius estrangeirus sai factor ida mos nebe lori konsekuensia ba inflasaun nebe tintinan aumenta no iha tinan ida ne tuir informasaun FMI to ona 13%, situasaun ida ne mos sai razaun osan nebe ita investe husi fundus publikus, kada dolar ida nebe ita gasta 70% sai ba rai liur, maibe informasaun ikus liu ita hetan durante debate OJE PM rasik hateten 80% osan halai ba rai liur, ne tanba ita la iha kapasiddade de absorsaun. Ida ne akontese besik tinan 5 nia laran Governu la iha politika konsertada ida iha investimentu kapital humanu no la iha politika gestaun macro economia ida atu lori desenvolvimentu ekonomiku sustentavel ba Timor Leste.

Dili, 19 de Dezembro de 2011

Bancada Parlamentar de FRETILIN

No comments:

Post a Comment